Redaktsioon: 8. märts 2014, kell 10:43 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. juuli 2014, kell 16:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib valkudest; immunoteraapias kasutatavate ravimite kohta vaata artiklit [[Interferoonid (ravimid)]]}} '''Interferoonideks''' ([[inglise keel]]es ''interferons'', lüh '''IFN''') nimetatakse paljude [[selgroogsed\|selgroogsete]] loomade kehas ~~mitmesugused~~mitmesuguseid [[rakk]]ude ~~poolt komplekteeritavad~~komplekteeritavaid ja vabastatavaid [[valgud\|valke]], ~~millede~~mille ülesandeks on immuunvastus. Interferoone komplekteerviad [[lümfotsüüdid]] ja [[fibroblastid]].<ref>D.J.Weatherall, J.G.G.Ledinghma, D.A.Warrell, "Oxford Textbook of Medicine", Volume 1, Oxford University Press, 5.10, 1983, Vaadatud 08.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Interferoonid soodustavad antiviraalset (Th1 tüüpi) immuunvastust ja evivad pahaloomuliste kasvajarakkude paljunemise vastast ~~ning~~ja viirustevastast toimet. Nad suurendavad [[T-rakk]]ude tsütotoksilisust ~~ning~~ja [[õgirakk]]ude fagotsütoosivõimet.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 304:2004.</ref> Interferoonid liigitatakse [[tsütokiinid]]e hulka.<ref>[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 726, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1</ref> 13. rida: ==Klassifikatsioon== Eristatakse 3kolme liiki interferoone: '''IFN I''' ehk IFN -α/β - – (IFNa, IFNb, IFNe, IFN-κ, IFN-τ, IFN-ω, IFN-δ (sigadel)) '''IFN II''' ehk IFN-γ -– (IFNg) '''IFN III''' (IFN l; IL28/29). ==Komplekteerimine== Interferoone on võimelised tootma, erinevates mahtudes, enamik tuumaga rakke. Nii näiteks toodavad viirusnakkuste korral: IFN I -– plasmatsütoidsed [[dendriitrakud]], IFNa-d [[leukotsüüdid]], IFNb-d [[fibroblastid]]; IFN II -– IFNg [[T-rakud]] ja [[NK-rakud]]; IFN III -– [[dendriitrakud]] (DC). ==Viirusevastane toime== ~~Interferoonid~~Interferoonide toimel püütakse muuta veel nakatumata rakud viiruse suhtes resistentseks ning juba viirusega nakatunud rakkudes püütakse indutseerida [[viirus]]e [[genoom]]i ja [[valk]]ude lagundamist. Nii näiteks indutseerivad interferoonid gripiviiruse infektsiooni algfaasis 32. rida: ==Viiruste vastutoime== Mitmed viirused on omandanud resistentsuse interferoonidele, nii pidurdab näiteks gripiviiruse mittestruktuurne valk (NS1) interferooni antiviraalset mõju ja ~~aidates~~aitab seega kaasa gripiviiruse ~~eduklae~~ levikule peremeesorganismis. ==Interferoonid ravimitena== 40. rida: ===Immunostimulaatorid=== Interferoone toodetakse biotehnoloogilistel meetoditel ja kasutatakse ka inimeste ja loomade [[immunoteraapia]]s ([[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood\|ATC -kood]] : L03AB- – [[immunostimulaatorid]]).<ref>[http://www.wedgewoodpetrx.com/learning-center/professional-monographs/interferon-alpha-2b-for-veterinary-use.html INTERFERON ALPHA-2B FOR VETERINARY USE], Veebiversioon (vaadatud 01.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> ==Viited==

Interferoonid: erinevus redaktsioonide vahel