Lumelauasõit: erinevus redaktsioonide vahel

'''LumelauandusLumelauasõit''' on [[talisport|talispordiala]], mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua ([[lumelaud|lumelaua]]) ningja sõidavad sellega mööda [[lumi|lumiseid]] mäekülgi alla.

Lumelauaga sõitmine on sarnane [[suusatamine|suusatamiselesuusatamisega]].

Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ningja talveriietus.

Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaüheleigaühes sobibkasutatakse veidiväikeste erineverinevustega lauadisainitud disainlumelauda.

===Vabasõit (''Freeridefreeride'' ehk vabasõit)===

Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustadasõita. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on välja arenenud [[ekstreemlumelauasõit]] (''Extremeextreme Snowboardingsnowboarding'' ehk [[Ekstreemlumelauandus]]).

''Freeride''Vabasõit on märkimisväärselt mõjutatud [[surfimine|surfimisest]], eesmärk on jätta lumme võimalikult puhtaid jooni.

===Vabastiil (''Freestylefreestyle'' ehk vabastiil)===

Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast õhus, kasutades selleks [[kaldtee|kaldteid]] ja [[renn|renne]]. Tavaliselt on vabastiilis kasutatavad lauadvabastiililauad lühemad (130–170 cm) ningja laiemad, valmistatud fiiberklaasist, mis annab soovitudtakistuste paindlikuseäärel takistustesoovitud äärelpaindlikkuse. Kasutatakse ka pehmemast materjalist saapaid, et sooritadasaaks teha järsemaid pöördeid.

===Alpisõit (''Alpine'' e. Alpisõit)===

Võrreldes teiste stiilidega, tegelevadharrastavad sellegaAlpisõitu väga vähesed. Alpilaudurid kasutavad pikemaid peenikesi laudu ningja nende jäigad saapad meenutavad suusasaapaid. Nendega sõidetakse põhiliselt slaalomit.

Eesti professionaalne laumalaudurlumelaudur Oga Keir soovitab kõigil noortel spordialaga põgusalt tegelema hakata.

Lumelaud on põhiline varustus lumelauasõidus. See on laud, mis on disainitudkinnitatakse sõitja jalgade alla kinnitamiseks. Sellega sõidetakse mööda mäenõlvasid, keppe ei kasutata.

Erinevates stiilides kasutatavadkasutatakse lauadmõningate varieeruvaderinevustega laudu. Pikemad lauad pakuvad suuremat kiirust ja stabiilsust, lühematega on parem manööverdada ja hüpata. Painduva lauaga on hea järsemaid kurve võtta, ent suurtel kiirustel hakkab see võbisema.

EnamusEnamik lumelaudu valmistatakse puusüdamikust, mis kaetakse [[fiiberklaas|fiiberklaasiga]]. Laua esiots on kergelt üles keeratud, et see saaks lumel paremini libiseda. Ka tagumine ots võib olla üles keeratud, olenevalt sellest, kui palju selle laua omanik kavatseb tagurpidi sõita.

Põhi on kaetud spetsiaalse plastikugaplastiga ningja mõnel juhul immutatud [[vaha|vahaga]], et laud paremini libiseks. Laua äärtes on peenike terasriba. Lumelaua pealmisel osal on tavaliselt mitmesugunekujunduslik graafika, mille eesmärk on kliente ostma meelitada. Laual olevad pildid võivad olla ka äärmiselt isikupärased ningja paljud lumelaudurid panevad selle disainile suurt rõhku.

*'''Pikkus''' – Lühimadlühimad lastele mõeldud lauad on 120cm120 cm pikad. Pikimad slaalomlauadslaalomilauad on 215cm215 cm. Enamik lumelaudu jääb siiski vahemikku 140–165 cm. Levinud reegel on, et lumelaud peaks ulatuma omanikule täpselt lõua alla. Mida pikem laud, seda stabiilsem on see suurtel kiirustel, entkuid selleseda manööverdamineraskem on raskemsellega manööverdada.

*'''Laius''' – Lumelaualumelaua laiust mõõdetakse keskkohast. Vabastiili lauadVabastiililauad on kuni 28cm28 cm laiad ningja nendega on parem tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt 18–21 cm laiad, kuigi on ka 15cm15 laiuseidcm laiusi. EnamusEnamasti inimesi sõidabsõidetakse laudadega, mille laius jääb vahemikku 24-25cm25 cm.

*'''Kumerus''' – Ülaltülalt vaadatesvaadatuna onpaistab lumelaua külg kumer. Keskkoht on veidi peenem kui esi- ja tagaots. See kumerus aitab pöörata ningja mõjutab laua juhitavust. Kumeruse raadius jääb tavaliselt 8–9 m juurde. Lastelaudadel võib see olla 5m5 m, võistlejatel kuni 17m17 m.

*'''Painduvus''' – Lumelaualumelaua painduvuspainduvusest mõjutabsõltub suuresti selle juhitavustjuhitavus. Reeglina on painduva lauaga kergem pöörata. Lumelaua painduvust on keeruline mõõta, ent algajad eelistavad tavaliselt pehmemat lauda, võistlejad jäigemat ningja kogenud teisedharrastajad midagi vahepealset.

Lumelaua sidemed võivad olla kas kõvadjäigad või pehmed, olenevalt saapa tüübist, mida nende kandmiseks vaja läheb. KõvadeJäikade sidemete puhul on saapad ja sidemed sarnased suusaklambritelesuusasaabaste ja -klambritega, pakkudes suuremat stabiilsust ja kontrolli laua üle. Pehmed saapad meenutavad pigem talvesaapaid, ningneed annavad vajaliku mugavuse hüpeteks ja maandumisteks.

Erinevalt suusaklambritest ei avane lumelauasidemed kukkumisel automaatselt. See süsteem arendatitöötati välja suusatajatele, et vältida raskeid õnnetusi, kui kukkumisel tiritakse suusad mitmes suunas. Lumelauduritel seda aga vaja ei lähe, kuna jalad on kindlas asendis koos. Enamgi veel, niimoodi jääb ära juhita lumelaua sõit allamäge. Sidemed vabastatase käsitsi. Lumelaud võib olla lühikese rihmaga kinnitatud sõitja esijala külge, et laud rängematel sõitudel peremehest lahku ei läheks.

Sidemed ei ole rangelt lumelaua osa, ometigi on neid vaja selle kasutamiseks. Sidemed (klambrid) on laua külge kinnitatud ningja saabastes jalad püsivad sidemetes mitme erineva süsteemiga. Kanna taga mööda [[sääremari|sääremarja]] on jäik tugi ''highback'' ehk “kõrge selg”tagaosa”. Selle disainis Flite Snowboards 80-ndate. aastate keskel ningja see aitab lauda paremini taha kallutada.

Sidemeid on mitut tüüpi:.

*'''Strap-in''' – Kõigekõige varasemvanem sidemetüüp ningja ilmselt seni kõige populaarsem. Sõitja kannab pehmest materjalist polsterdatud saapaid. Jalg püsib laua küljes kahe rihma abil, millest üks jookseb üle varvaste, teine [[pahkluu]] juurest. Neid saab vajaduse järgi pingutada. Nende ebameeldiv külg on, et selliste rihmikute paigaldamine võtab palju aega ningja tavaliselt peab sõitja lumes istudes või koogutades oma kinnitust pingutama. Rihmade asendit tuleb kohandada vastavalt sõitjale ja seepärast ei sobi need eriti lumelaualaenutustes kasutamiseks.

*'''Hybrid''' – Leidubleidub sidemesüsteemesidemetüüpe, mismille püüavadväljatöötamisel on püütud kombineerida kahe eelnevaeelmise süsteemi häid omadusi. Näiteks on tehtud sidemed, millesmillesse jalg sisestatakse tagant, mitte pealt. Paljude jaoks annavad need tõesti lubatud mugavuse ja juhitavuse, ent tihti on need väga kallid.

*'''Plate''' – Neidneid sidemeid kasutatakse slaalomsõitudeksslaalomisõiduks ja võistlustel. Sellised jäigad sidemed annavad laua üle suurema kontrolli.

KonkreetsetKonkreetselt lumelaua leiutamise au kellelegi ei omistata. Kelgutaolise esemega mäest alla sõitmine on tegelikult asi, mille võis igaüks välja mõelda. Seepärast poleks aus mõndakedagi üksikutkonkreetselt inimestselle eest esile tõsta.

Siiski olioo olnud isikuid, kes mängisidon mänginud lumelaua arengus olulist rolli.

Üks neist oli M.M. “Jack” Burchett. 1929. aastal lõikas ta endale vineerist lauatüki janing kinnitas oma jalad riidetükkide ja hobuseohjadega sinna külge. Tema tuligi lagedale ühe esimese “lumelauaga”. Enne järgmist sammu möödus vahepeal 30 aastat. Alles 1965 leiutas Sherman Poppen, keemiliste gaaside insener, kingituseks oma tütrele snurferi (nime leiutisele pani tema naine). Ta kinnitas kaks suuska kokku ningja pani esiosa külge nööri, et sõitja saaks sealt kinni hoida.

Paljud tema tütre sõbrad tahtsid samuti snurferit ningja peagi alustati selle masstootmist. 1966. aastal müüdi seda üle poole miljoni, ent seda võeti siiski kui lastele mõeldud mänguasja. Poppen korraldas selle uue lauaga võistlusi, ning nedelkus osales ka Jake Burton, kes asjast tõsiselt huvitus. Tal ei olnud võimalust [[surfimine|surfida]] (vanemad ei ostnud talle lauda) ja seepärast tegeles ta snurferiga.

Dimitrije Milovich hakkas 1969. aastal lumelaudu tegema. Talle tuli see idee, kui ta sõitis kolledžis kandikuga mäest alla. Tema lumelauad baseerusid snirferil ning töötasid suuskadega sarnaselt. 1972 asutas ta firma nimega “Winterstick” ning tema lumelauad kogusid tuntust. 1977. aastal hakkas Jake Burton, nüüd ülikooli lõpetanud, teenima raha, ehitades mitmesuguseid snurferi variatsioone. Tema esimesed lauad olid tehtud lamineeritud puustpuidust. Ta võitis snurferivõistluse, kasutades enda kujundatudmeisterdatud lauda, millel oli esimese jala jaoks kinnitus. See võimaldas lauda paremini juhtida ningja andis kaasvõistlejate ees eelise. Paralleelselt Burtoniga hakkas lumelaudu tegema ka Tom Sims. Ta oli huvitatud [[rula]]dest ningja üritas sõita “lumelauaga”, mille ta oli valmistanud tööõpetuse tunnis. Sims liimis puutüki ühele poolele tüki vaipa ningja teisele alumiiniumplaadi. Koos oma sõbra Chuck Barfoot'igaBarfootiga valmistasid nad garaažis rulasid ja lumelaudu.

Ametlikult oli Burton esimene, kes kombineeris lumelauale suuskade tehnoloogiat aastal 1980. Nende uus prototüüp oli tehtud materjalist P-Tex. Samal aastal sõlmis Sims lepingu firmaga Vision Sports, mis teda finantseeris. Barfoot jäi kõrvale ning taja üritas ebaedukaltedutult oma firmat luua.

Aastal 1982 peeti USA'-s Woodstocki lähedal Suicide SixSixi kuurordis esimene siseriigiline lumelauavõistlus. Võistlejate eesmärk paistis olevat “ellujäämine”, sest võisteldi jäisel ningja järsul rajal “The Face”.

Aastal 1985 oli üksnes kolmekümne üheksas39 suusakuurordis (ligikaudu 600st) lumelauad lubatud. 80ndatel80. aastatel hakati välja andma ka lumelauaajakirju – “Snowboarder” 1981, “Absolutely Radical” 1985 (hiljem muutis oma nime “International Snowboarding Magazine”). 1986 mängis prantsuse lumelaudur Regis Rolland filmis “Apocalypse Snow”, ning seemis vallandas lumelauavaimustuse Euroopas lumelauavaimustuse. Korraldati mitmeidrohkesti kohalikke üritusi, nagunäiteks ka Šveitsi Meistrivõistlusedmeistrivõistlused St. Moritz'isMoritzis. LumelauandusLumelauasõit muutubmuutus aina populaarsemaks.

1994 kuulutati lumelauasõit olümpiaspordiks. Nüüd sai sellest lõpuks tõeline võistlussport, mitte lihtsalt mööduv hullus. 1998 taliolümpial oli lumelaudlumelauasõit esimest korda võistluskavas. Sellega kaasnes ka skandaal. Kanada lumelaudur Ross Rebagliati võitis slaalomi kuldmedali ningja pidi andma uriiniproovi. Proov sisaldas 17.,8 nanogrammi milliliitri kohta mariuhaanatmarihuaanat. Rebagliati väitis, et ta pole juba kaua aega mariuhaanatmarihuaanat kasutanud ning etja see annus sattus tema vereringesse ilmselt peol suitsu sisse hingates. Kuldmedal võeti talt ära, ent anti hiljem tagasi. Sel sündmuselvahejuhtumil olid halvad tagajärjed kõikidele lumelauduritele. Paljudel inimestel tekkisid eelarvamused, et lumelaudurid kasutavadki kogu aeg narkootikume.

Aastal 1996 lasi Mike Hatchett välja video “TB5”, milles näidati selliseid kuulsaid lumelaudureid nagu Noak Salasneck ja Johan Olofson. Film tehtiFilmiti Alaskal, ningkus sõitjad tegid uskumatuid trikke.

Nüüdseks võtabhõlmab lumelauanduslumelauasõit endatalvesprordist allajuba väga suure osa talvesprodist, enamus suusakuurorte lubavadlubab lumelaudadegalumelauaga sõita. SeeLumelauasõit on muutunud kõigi poolt vastuvõetavaks spordialaks.

* [http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=423 Eesti Suusaliit - Lumelaud]