Kingissepp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
26. rida:
[[1384]]. aastal ehitasid [[novgorod]]lased [[Vadjamaa]]le [[Jamburgi linnus|linnuse]] ''Jam'' (ka ''Jamski gorodok''), mis pidas vastu rootslaste rünnaku. 15. sajandil oli linnuse kohta kasutusel Liivimaal ja saksakeelses kirjanduses [[rööpnimetus]] Nyslott<ref>Клейненберг И.Э., [http://annales.info/rus/novgorod/yam.htm#_ftn7 О названии новгородского пригорода Ямы в западных источниках XV в.]</ref>, vene keeles ''Ниенслот'', ehk Uus linn-uus linnus. 1449. aastal alustati uue [[Jamburgi kindlus]]e ehitamist, mille mõõdud olid ca 140 m ja 240 m ning [[pindala]] ca 2, 6 [[hektar]]it. Aastatel 1510–1520 täiendati kindluse kaitserajatisi: laiendati kindlusemüüre ja kaasajastati suurtükikaitset.
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 1583. aastal lõpul vallutas rootsi väejuht [[Pontus de la Gardie]] Jami ja aastatel [[1583]]–[[1595]] oli Jamburg, koos [[Ingerimaa]]ga [[Ingerimaa kubermang]]una [[Rootsi]] valduses ja kandis nime '''
[[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595) |1590–1595. aastate Vene-Rootsi sõja]] tulemusel vallutasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed [[Venemaa tsaar]]i [[Fjodor I]] juhtimisel Ingerimaa ning said [[Täyssinä rahu]]lepingu alusel [[Ingerimaa]] koos sealsete [[linnus]]te ja [[linn]]adega ([[Jaanilinn]], Jama, [[Koporje]], [[Schlüsselburg]]) ning [[Käkisalmi lään]]i, mis olid kõik saadud [[Pljussa vaherahu]]ga.
| |||