Mutt (perekond): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
24. rida:
Mutid ei ole elupaiga suhtes väga nõudlikud, kuid eelistavad [[mets]]a ja [[metsastepp]]i. Jõgede orgusid pidi levib mutt ka metsa[[tundra]] aladele. Kõige paremini sobib neile niiske, kuid mitte [[soo]]stunud sõmer [[pinnas]], milles on kerge käike kaevata. Käikude tegemisel surub mutt ülejäänud pinnast kokku, kuid sügavamate käikude kaevamisel tekitab maapinnale ka iseloomulikke [[mutimullahunnik]]uid, mille olemasolu põhjal saab muttide elupaika kindlaks teha. Mõnikord saab maapinnal koguni muti käikude kulgemist vaadelda. Muttide tõrjumiseks haljasaladel paigaldatakse lõkse peamiselt tallatud teeradade aluseid läbivatesse käikudesse, mille sügavus võib ulatuda 60-90 cm-ni.
Muttide välimus on kogu sugukonna jaoks tüüpiline. Keha on keskmiselt 9–18 cm, saba 1,5–3,4 cm pikk. Neil on väga lühike [[kael]] ja pikk [[koon]], mille otsas on londike. Viimast toetab eraldi [[luu]] ''os praenasale'', mis lõpeb palja plaadikesega. Jäsemed on oluliselt lühenenud ja kohastunud kaevuvaks eluviisiks. Muttidel on labidakujuliselt laienenud ja [[küünis]]tega esikäpad, tihedalt [[karv]]adega kaetud [[saba]], tavaliselt [[nahk|nahaga]] kaetud [[silm]]ad ja võimsad [[rangluu]]d.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 59</ref>
[[Karvastik]] on tihe ja sametjas, ühtlase pikkuse ja tihedusega.<ref name="Loomade elu"/>
Emastel muttidel on [[rudiment]]aarseid meessoo tunnuseid, näiteks [[Cowperi nääre|Cowperi näärmed]] ehk bulbouretraalnäärmed ja kahehõlmaline [[prostata]]. On väljendatud arvamust, et emased mutid on [[hermafrodiit]]sed, mis aga ei vasta nähtavasti tõele, sest pole täheldatud, et mutid oleksid isaste abita järglasi saanud.
| |||