Bathursti saar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
11. rida:
'''Bathursti saar''' ([[inglise keel|inglise]] ''Bathurst Island'') on [[saar]] [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] [[Kanada Arktika saarestik]]us [[Kaug-Arktika]]s.
Saare pindala on 16 042 km², millega ta on [[Kanada]] 13. ja maailma 54. saar. Saare kõrgeim punkt, [[Stokesi mägi]] [[Stokesi ahelik]]us, ulatub 457
Saart eraldab lõunas olevast [[Walesi Printsi saar]]est [[Vikont Melville'i väin]], läänes olevast [[Parry saarestik]]ust ([[Melville'i saar]]est ja [[Byam Martini saar]]est) [[Byam Martini väin]], loodes olevast [[Lougheed]]ist [[Desbaratsi väin]] ning idas olevast [[Devoni saar]]est ja kagus olevast [[Cornwallis]]e saarest [[Penny väin]]. Kaugemale põhja jääb [[Ellef Ringnesi saar]].<ref name="Atlas"/>
Bathursti rannajoon on väga liigestunud. Eriti suured [[fjord]]id on põhja- ja läänerannikul. Põhjaranniku suurima fjordi kaldal asubki saare kõrgeim tipp Stokesi mägi. Lääneranniku fjord lõikab saare peaaegu pooleks, pisut suuremaks põhja- ja väiksemaks lõunaosaks, mida ühendab Jääkaru kuru. Rannavetes on palju pisisaari, millest suurimad on [[Cameron]] loodes, [[Helena saar]] põhjas ja [[Lowther]] lõunas.
Varem elasid saarel [[inuitid]]. 1000. aasta paiku, kui seal oli tänapäevasest mõnevõrra soojem [[kliima]], asus saare idarannikul Brooman Pointi küla, mis kuulus algul [[Dorseti kultuur]]i, hiljem [[Thule kultuur]]i. [[13. sajand]]il jäeti asula maha.
21. rida:
Tänapäeval on Bathurst asustamata, kuid sellel on kaks polaarjaama: Jääkaru kurus asub samanimeline aastaringselt mehitatud [[Polar Bear Pass]] ja sellest kirdes, saare idarannikul üksnes suviti mehitatud [[Walker River]].
Saare avastas eurooplastele [[William Edward Parry]] [[1819]]. aastal [[Loodeväil]]a otsingutel. Ta andis sellele nime 3. Bathursti hertsogi [[Henry Bathurst]]i järgi, kes [[1812]]–[[1827]] oli [[Suurbritannia]] [[sõda|sõja]] ja [[koloonia]]te [[Suurbritannia riigisekretär|riigisekretär]].
Hea [[pinnas]] on loonud saarel pisut soodsamad tingimused [[taimestik]]u kasvuks kui teistel läheduses olevatel saartel. Seal kasvavad [[sammal|samblad]], [[rohttaimed]], [[õistaim]]ed ja kääbus[[põõsas|põõsad]], elavad [[karibuu]]d ja rohkem kui 30 liiki [[lind]]e. Suviti kohtab saarel [[jääkaru]]sid. Selletõttu asub saarel Jääkaru kuru riiklik eluslooduse piirkond ja see soovitatakse arvata tulevikus loodava [[Tuktusiuqvialuki rahvuspark|Tuktusiuqvialuki rahvuspargi]] koosseisu.
| |||