Erinevus lehekülje "Pühajõe kirik" redaktsioonide vahel

Pühajõe küla on mainitud esmakordselt [[1241]]. aastal [[Taani hindamisraamat]]us. Kirik ehitati küla [[Hiis|hiid]]e [[Jõhvi Mihkli kirik|Jõhvi abikirikuna]] aastal [[1467]]. ning esimeneEsimene kirikuhoone oli puidust ningja asus nüüdse kiriku lähedal. Ei ole aga teada, kas vana kirik hävis,hävines või lammutati.

Aastatel [[1654]]–[[1744]] oli Pühajõe kogudus iseseisev kogudus, kuid pealepärast seda muudeti uuesti [[Jõhvi kirik]]u juurde kuuluvaks abikoguduseks.

Kivikiriku nurgakivi pandi 26. mail 1836. Kiriku ehitamise patrooniks olid [[Pagari mõis]]nik [[Otto von Stackelberg]] ja [[Jõhvi kihelkon|Jõhvi kihelkonna]] kohtunik [[Reinhold von Arnold]] [[Järve mõis]]ast. Kiriku ehitamiseks eraldas [[Eestimaa rüütelkond]] 3000 rubla. Kirikuõpetajaks oli sel ajal [[Carl Friedrich Johann Koch]] ja köstriks [[Karl Gustav Masing]]. Ehitusmeistriks oli [[Madis Strauh]] [[Künnapõhja]]lt. Hiljem töötas ta [[Päite]] koolis õpetajana. Uus kirik sai valmis 1838 ja sisseõnnistamine toimus 1839. aastal. [[1893]]. aasta [[6. veebruar]]il põles kirik maha, kuid ehitati [[1894]]. aastal suurendatult jällegi üles.

[[1968]]. aastal Pühajõe kogudus likvideeriti, kirik jäi kasutuseta ningja lagunes. 1980-ndate. aastate lõpuks olid järgi vaid müüride varemed.

1988. aastal alustatihakati kirikukirikut taastamist esialgsetaastama plaaniga võtta see kasutusele tavandi-kontserdihoonena, kuid plaanid muutusid ja otsustati taastada kirik. Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti jõuluõhtul 1989.

23. juunil 1990 pühitses kiriku [[peapiiskop]] [[Kuno Pajula]]. 1993. aastal sai koguduse õpetajaks Ülo Vaher, kes teenib kogudust siiamaanisiiani.

#Vambola Kaasik-Aaslav "Oru lossi saladus ja rikkus", CD-raamat

#[[Märt Mõtuste]] "Toila ümbruse kultuuri ja hariduselu ajaloost", Toila vallavalitsus, trükkikodatrükikoda "Trükis", 1998