Esimene sõjakäik Ugandisse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
'''Esimene sõjakäik Ugandisse''' oli [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] esimene [[Riia]]st lähtunud sõjakäik, mis jõudis tänase [[Eesti]] alale, tolleaegsesse [[Ugandi]]sse. Seda 1208. aasta sõjakäiku, mida traditsiooniliselt on peetud [[muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistse vabadusvõitluse]] alguseks, on kirjeldatud [[Henriku Liivimaa kroonika]]s.
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}}
 
Ettekäändeks toodi kunagi „enne Riia ehitamist” Pihkva poole siirdunud saksa kaubavoori röövimine ja korduv kaupade tagastamise nõude eiramine. Eestlased olevat selle nõude peale lihtsalt naernud. Sakslased tungisid latgalite toel Ugandi maakonda ning rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse.
==Eellugu==
1208. aastal algul saadeti Riiast preester [[Alebrand]] Ugandisse, et tagasi nõuda vara, mille ugalased olevat [[Pihkva]]sse teel olnud saksa kaupmeestelt [[liivlased|liivlaste]] soovitusel röövinud. Ugalased ei tagastanud talle aga midagi ega andnud lubadust seda tulevikus teha.<ref>HLK, XI(7), lk 81</ref> Peagi hakkasid [[latgalid|latgalite]] valitsejad [[Russin]], [[Waridote]] ja [[Talibald]] tagasi tahtma seda, mida ugalased ka neilt ülekohtuselt ära olevat võtnud. Küsimuse lahendamiseks korraldatud nõupidamisel üksmeelt ei leitud ja osapooled läksid laiali "ähvardades üksteist kõige teravamate odadega".<ref>HLK, XII(6), lk 89</ref> Ugalaste vastu suunatud nõudmised olid ilmselt mõeldud provokatsioonina.<ref name=Selart>Selart, lk 43</ref>
 
==Sõjakäik==
Latgalite palvel moodustasid riialased, [[Mõõgavendade ordu|orduvennad]], kaupmehed ja teised sakslased sõjaväe, mis liikus [[Turaida]]sse, kus omakorda kutsuti juurde ka suur liivlaste ja latgalite vägi. Sõjakäigu algatajad olid arvatavasti eelkõige latgalid ja Mõõgavendade ordu, samal ajal kui see [[piiskop Albert]]i ja liivlaste soovidega väga kokku ei sobinud. Edasi liiguti Ugandisse, kus rüüstati külasid, tapeti inimesi ja pandi [[Otepää linnus]] põlema. Seejärel puhati linnuse juures kolm päeva ja neljandal päeval pöörduti vangide, kariloomade ja muu saagiga tagasi. Oma maale jõudnud latgalid olevat kohe alustanud oma linnuste kindlustamist oodatava vasturünnaku jaoks. Peagi saabuski ugalaste ja [[sakala]]ste ühisvägi [[Beverini linnus]]t piirama.<ref name=Selart /><ref>HLK, XII(6), lk 89–91</ref>
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
* ''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae''. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
* [[Anti Selart|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]]. ''Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal'', teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012.
 
[[Kategooria:Lahingud Eestis]]
[[Kategooria:1208. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Eestlaste muistne vabadusvõitlus‎]]
[[Kategooria:Liivimaa ristisõda]]