Tõrva linnamägi: erinevus redaktsioonide vahel

|Asustatud = u. [[6. sajand|6.]] – [[7. sajand]]il [[pKr]]

Tõrva linnamägi arvatakse olevat [[12. sajand|12.]] – [[13. sajand]]i [[Sakala|Lõuna-Sakalamaa]] üks tähtsamaid sõjalisi keskusi. Eesti linnuste hulgas paistab Tõrva linnamägi silma nii suuruse kui ka ehituse keerukusega ning teda on võrreldud võrreldud [[Äntu linnus]]e, [[neerutiNeeruti sadulamägi|Neeruti Sadulamäe]] ja [[iruIru linnamägi|Iru linnamäega]].

[[19. sajand]]i keskel asus praeguse linnamäe paigas [[Patküla mõis]]a park sildade, treppide, teede ja tantsuplatsidega, kuid seoses Patküla mõisa omaniku vahetusega (uus omanik [[Alexander Oskar von Stryk]]), kes ise oma uude mõisa elama ei jäänud, jäi park hooletusse ningja kasvas metsa.

[[loe|Loode]]-[[kagu]] suunalinesuunalise Tõrva linnamägilinnamäe avastatiavastas [[1930]].a. kohalikuaastal kohalik koduloouurija ja [[Tõrva Gümnaasium]]i kooliõpetajaõpetaja [[Ernst Karolin]]i poolt.

[[1965]].–[[1967]]. aastal teostatudtehtud [[arheoloogia|arheoloogiliste]] väljakaevamiste käigus, mida juhatas [[akadeemik]] [[Harri Moora]], selgus, et eeslinnuses oli esialgu (6.–7. sajandil) olnud avaasula. Pealinnuses on elatud [[1. aastatuhat|I aastatuhande]] teisel poolel ja [[2. aastatuhat|II aastatuhande]] alguses. Kuna leide on vähe, arvatakse, et linnus oli kasutusel pigem sõjaolukordades kui pideva asulakohana.

[[1970. aastad|1970-ndatel.]] aastatel ehitati Tõrva linnamäele vabaõhulava, kus nüüdseksnüüd korraldatakse mitmeid laulu- ja tantsupidustusi ning korraldatakse igaaastastiga-aastast jaanituld.