Tüüp 92: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
22. rida:
Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] hakkasid paljud riigid oma [[ratsavägi|ratsaväge]] mehhaniseerima. Ka Jaapan proovis mitmesuguseid soomusautosid, saavutades piiratud edu. [[1920. aastad|1920-ndatel]] testiti Keiserliku Jaapani Armee Ratsaväekoolis, mis asus Kagu-Jaapanis [[Chiba prefektuur]]is, mitmesuguseid Euroopa [[kergetank]]e. Nii Jaapanis kui [[Mandžuuria]]s toimunud katsed andsid üldiselt ebarahuldava tulemuse, sest kergetankid ei sobinud karmi kliimasse ega Mandžuuria teedeta maastikule.
Jaapani tankettide areng sai algtõuke [[Suurbritannia]]st pärit [[Carden-Loyd Mark VI]]-lt, mida 1929. aasta paiku vähesel arvul osteti. Jaapani konstruktorid kasutasid Carden-Loydi tanketi [[veermik]]u põhimõtteid, kuid erinevalt teiste riikide sõjavägedest ehitasid pöördtornidega tankette, mis sarnanesid pigem kergetankidele.
Esialgu valmistati 2 hübriid[[amfiibauto]]t, millel olid nii rattad kui [[roomik]]ud ja mis pidi sõitma nii vees kui maal nii edaspidi kui tagurpidi. Need katsed ei õnnestunud täielikult ja ratsavägi ei olnud vaimustuses. Edaspidi keskenduti üksnes roomikutega ja üksnes maad mööda sõitvale masinale.
| |||