Redaktsioon: 21. aprill 2013, kell 21:39 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuli 2014, kell 23:10 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 794 muudatust Ordulinnust sel ajal veel polnud ja latgalite asemel olid võndlased Uuem muudatus →
1. rida: {{Mall:Sõjaline konflikt \|konflikt=Võnnu piiramine \|osa= [[Liivi ristisõda\|Liivimaa ristisõjast]] ja [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus\|Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest]] \|pilt= \|pildiallkiri= 8. rida: \|tulemus= Eestlased taandusid \|osaline1= Eestlased \|osaline2= ~~Latgalid,~~[[Mõõgavendade ~~sakslased~~ordu]]<br>[[võndlased]] \|väejuht1= ? \|väejuht2= [[Bertold (Võnnu komtuur)\|Bertold]] \|jõud1= \|jõud2= 16. rida: \|kaotused2= }} '''Võnnu piiramine''' oli [[1210]]. aastal toimunud [[Võnnu muinaslinnus]]e ning seal viibinud [[Mõõgavendade ordu\|orduvendade]] ja [[võndlased\|võndlaste]] piiramine eestlaste, tõenäoliselt [[ugandi\|ugalaste]] ja võib-olla ka [[sakala]]ste väe poolt. Lahingut on kirjeldatud [[Henriku Liivimaa kroonika]]s. ~~'''Võnnu piiramine''' toimus [[1210]]. aastal, kui eestlased piirasid [[Võnnu ordulinnus]]es ristisõdijaid (sakslaseid ja latgaleid).~~ ==Eellugu== 1210. aastal toimus järjekordne eestlaste vasturetk Liivimaale. Suur ühendmalev asus piirama Cēsise [[Võnnu ordulinnus]]t, millest oli saanud [[Mõõgavendade ordu]] üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased tegutsesid üsnagi agaralt ja edukalt. Tehti katset suurte puuvirnade abil linnust põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Rünnates nii alt kui ülevalt, viidi linnuse kaitsjad raskesse olukorda. Kroonik kiitleb, et paljud eestlased langesid ammuküttide poolt haavatuna, aga tunnistab samas, et mõned võnnulased tapeti eestlaste odadega. 1208. aastal tekkis sõjaline konflikt ühelt poolt [[Riia piiskop]]i, [[Cēsis\|Võnnus]] baseeruvate Mõõgavendade ordu meeste ja põhjapoolsete [[latgalid\|latgalite]] ning teiselt poolt ugalaste ja sakalaste vahel, mida oli püütud lahendada 1208./1209. ja 1209./1210. aasta talve rahulepingutega. Viimasega ei ühinenud aga Mõõgavendade ordu ja [[Koiva jõgi\|Koiva]] vasakkalda latgalid ja [[liivlased]], kes koos mõnede piiskopi meestega tegid retke [[Otepää linnus]]e alla, vallutasid selle ja süütasid põlema. Arvatavasti just kättemaksmiseks selle sündmuse eest tegi ugalastest ja võib-olla ka sakalastest koosnev vägi sõjakäigu Võnnu linnuse juurde.<ref>HLK, XII(6)–XIV(6), lk 89–107</ref><ref>Selart, lk 43</ref><ref>Selirand, lk 62</ref> ==Piiramine== Linnust rünnati kolm päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, kuid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade, et [[Riia]]st on suur vägi võnnulasteni appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. Eestlaste väe piiratavas linnuses olid Võnnu orduvennad eesotsas [[Bertold (Võnnu komtuur)\|Bertoldiga]], võndlased ja [[Polotski vürstiriik\|Polotski]] vürsti juurde rahuläbirääkimistele teel olnud Riia piiskopi saadikud, kes väe saabumise hetkel juhtusid Võnnus olema. Linnuse vallutamiseks tegid eestlased selle kõrvale suuri puude kuhjatisi ja põletasid neid, et nii linnust süüdata ja suitsuga kaitsjate olukorda raskendada. Teise võttena ehitati suurtest puutüvedest kaitsetorn, mille abil oli võimalik kõrgemalt positsioonilt seesolijaid rünnata. Võitluse käigus langes ammuküttide noolte läbi palju eestlasi ja eestlaste odade läbi ka mõned võndlased. Kroonika kohaselt jõudis teade piiramisest "mõnede lohakuse tõttu" alles kolmandal päeval [[Riia\|Riiga]], kust abiväed kohe teele saadeti. Piiramise neljandal päeval, kuuldes [[Kaupo]] juhitava liivlaste ja latgalite salga lähenemisest, otsustasid eestlased linnuse alt taanduda, minnes üle Koiva ja suundudes [[Ümera jõgi\|Ümera jõe]] poole. Eestlaste ja neid jälitama asunud väe vahel toimus järgmisel päeval [[Ümera lahing]].<ref>HLK, XIV(8), lk 109</ref> ~~Järgnes [[Ümera lahing]].~~ ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * ''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae''. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. * [[Anti Selart\|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]]. ''Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal'', teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. * [[Jüri Selirand\|Selirand, Jüri]]. ''Eesti muinasaeg'', teoses "Eesti maast ja rahvast. Muinasajast maailmasõjani." Jüri Selirand, [[Karl Siilivask]]. Tartu 1996. [[Kategooria:Lahingud Lätis]] [[Kategooria:1210]] [[Kategooria:Liivimaa ristisõda]] [[Kategooria:Eestlaste muistne vabadusvõitlus]]

Võnnu piiramine: erinevus redaktsioonide vahel