Vabaduse väljak: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud ja täiendatud |
Parandatud ja täiendatud |
||
62. rida:
[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit [[Baltimaad]]e, sealhulgas Eesti õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l nõudis Nõukogude Liit täiendavate väekontingentide maaletoomist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. [[17. juuni]] varahommikul sisenesid Nõukogude väed Eestisse. Algas [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]].
[[21. juuni]]l korraldatud [[Juunipööre|riigipööre]] Tallinnas algas kell 10 hommikul rahva koondamisega Vabaduse väljakule. Rongkäigulised kandsid punalippe ja loosungeid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, kes ausalt täidab N. Liiduga sõlmitud pakti!", "Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus!", "Nõuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!". Vabaduse väljakul oli veidi üle kahe tuhande inimese. Miitingul osalejate põhimassi moodustasid eelmise päeva varahommikul erirongiga Tallinna toodud, tsiviilriietesse riietatud punaväelased. Oli ka uudishimulikke möödaminejaid. Vabaduse väljak oli Nõukogude soomusautodest ümber piiratud. Väljakule suubuvatel tänavatel seisid Nõukogude tankid, linna kohal tiirutasid Nõukogude sõjalennukid. Jaani kiriku juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Ümber auto patrullisid [[Punaarmee]] relvastatud sõdurid. Kaarli puiestee otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes rood punaväelasi.
1941. aastal nimetati Vabaduse väljak [[Võiduväljak]]uks.
86. rida:
[[1997]]. aasta detsembris tegi toonane linnapea [[Ivi Eenmaa]] ettepaneku Vabaduse väljak ümber kujundada: kaotada platsilt autoparkla ning muuta väljak puhke- ja jalakäijate alaks. [[1998]]. aastal otsustati uue [[detailplaneering]]u koostamiseks kuulutada välja [[riigihange|riigihankekonkurss]]. Selle võitsid arhitektid [[Andres Alver (arhitekt)|Andres Alver]] ja [[Tiit Trummal]]. 1998. aasta suvel paigaldati parkivatest autodest ajutiselt vabastatud väljakule [[konteinerhaljastus]] ja pingid, asfaldile joonistati lilled.
;21. sajand▼
[[2001]]. aasta aprillis otsustas [[Tallinna Linnavolikogu]] rajada [[Vabaduse monument|Vabaduse monumendi]] ja käivitada selleks monumendi konkursi. [[2004]]. aasta sügisel esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega [[Vabadussõja võidusammas|monumendi]] asupaigaks saaks [[Ingeri bastion]]i müüride väljakaevamisega [[Mayeri treppid]]e kõrvale tekkiv tühi plats.
▲;21. sajand
[[Pilt:Vabadusemyyrid.JPG|thumb|Väljakaevamised Vabaduse väljakul [[2008]]. aasta juunis]]
[[2003]]. aastal rajati Kaarli puiestee Vabaduse väljaku poolsesse otsa [[Leonhard Lapin]]i kavandatud [[Vabaduse kell]]. Mustal marmoralusel kõrguvad kaks 12-meetrist sammast – sinine metallist ja valge paekivist. Kokku sümboliseerivad nad igavikulisust (must), kaasaega (sinine) ja vabadusideaale (valge).
| |||