Erinevus lehekülje "Kolvikesed" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 60 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
P
Inimese kolvikeste arvuna nimetatakse tavaliselt 6 miljonit, mis pärineb G. A. Østerbergilt (1935; 6,4 miljonit; [[kepike]]ste arv 110...125 miljonit).<ref>G. Østerberg. Topography of the layer of rods and cones in the human retina. – ''Acta Ophthal.'', ''suppl''. 6, 1935, lk 1–103.</ref> C. A. Curcio jt (1990)<ref name="human">C. A. Curcio, K. R. Sloan, R. E. Kalina, A. E. Hendrickson. Human photoreceptor topography. – ''J. Comp. Neurol.'', 292, 1990, lk 497–523.</ref> järgi on kolvikesi keskmiselt 4,5 miljonit ja [[kepike]]si 90 miljonit. Maksimaalne kolvikeste arv on 7 miljonit (maksimaalne kepikeste arv 130 miljonit).<ref name="silm">[http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/optika/optikalisa/ovk.html Tartu Ülikooli Füüsikainstituudi optika loengumaterjalid: 5.4 Inimese silm]</ref>
 
Et inimestel on tavaliselt kolme liiki kolvikesed, mis sisaldavad kolme erinevate reaktsioonikõveratega [[fotopsiinid|fotopsiini]] ning reageerivad seega [[värvus]]te erinevusele erinevalt, siis on neil [[kolmevärvinägemine]] ([[trikromaatiline nägemine]],ehk [[trikromaasia]]).
 
On teateid ka inimestest, kellel on nelja või enamat tüüpi kolvikesi, nii et neil on [[neljavärvinägemine]] ([[ehk tetrakromaasia]]). 10% meestel ja 50% naistel arvatakse olevat ka oranži värvi suhtes tundlikud kolvikesed. Tetrakromaasiat ja isegi [[pentakromaasia]]t ([[viievärvinägemine|ehk viievärvinägemist]]) on teada mitmetel loomaliikidel ([[linnud|lindudel]], [[roomajad|roomajatel]] ja [[kalad]]el). Näiteks [[merikilpkonn]]adel on tuvastatud viis tüüpi kolvikesi, millel on selged [[morfoloogia|morfoloogilised]] erinevused.<ref name="cones">[http://webvision.umh.es/webvision/photo2.html#cones Webvision peatükid 5–11]</ref> Suurem kolvikesetüüpide arv peaks tähendama, et värvusi võidakse eristada rohkem.
 
Enamikul imetajatel (vastupidi levinud väitele ka [[kass]]il ja [[koer]]al) on kaht tüüpi kolvikesi (peale kepikeste on neil M- ja S-kolvikesed). Lindudel, roomajatel ja kaladel on tavaliselt vähemalt trikromaatiline nägemine. Lindude silm on üsna inimsilma moodi, ainult et neil on kümme korda rohkem kolvikesi, mis võimaldab palju suuremat lahutusvõimet. Kepikeste ja kolvikeste arvuline vahekord oleneb sellest, kas lind on päevase või öise eluviisiga. Ka [[konn]]adel on tuvastatud eri tüüpi kolvikesi, millel on selged [[morfoloogia|morfoloogilised]] erinevused.<ref name="cones" />