Erinevus lehekülje "Islandi Kuningriik" redaktsioonide vahel

P
Valikulised grammatikaparandused.
P
P (Valikulised grammatikaparandused.)
 
==Taani võimu algus==
[[Island]] oli alates [[1380]]. aastast Taani võimu all, kuigi vormiliselt oli saar aastani [[1814]] [[Norra]] valitseda. Aastal [[1874]], tuhat aastat pealepärast Islandi tunnustatud asustamist, andis Taani Islandile [[autonoomia]]. Samal aastal kirja pandud [[põhiseadus]] vaadati läbi aastal [[1903]] ning [[1904]]. aastal suurendati riigi autonoomiat veelgi. Aastast 1874 oli Taani valitsuse juures ametis ka vastav [[Reykjavík|Reykjavíkis]] resideeruv Islandi-minister, kes kandis vastutust Islandi parlamendi [[Alþingi]] ees.
 
==Kuningriigi loomine==
1918. aasta 1. detsembri unioon oli kokkulepe Taaniga, mis tunnistas Islandit täielikult [[suveräänne riik|suveräänse riigina]], mis oli läbi ühise [[monarh|monarhi]] Taaniga personaalunioonis. Taani kuningas nimetas ametisse ka Islandi valitsuse.<ref name="vm.ee">{{netiviide | URL = http://www.vm.ee/?q=node/212 | Pealkiri = Eesti ja Island - mis meid ühendab | Aeg = 23.10.2009 | Kasutatud = 01.03.2014}}</ref> Islandi Kuningriik seadis sisse [[Islandi lipp|oma lipu]] ja [[Islandi vapp|vapi]] ning palus Taanit end esindada välisasjades ja kaitsehuvides. Kokkulepe võidi üle vaadata aastal [[1940]] ning omakorda kolm aastat hiljem see tühistada, kui selle jätkumises kokku ei lepita.
 
==Eesti ja Islandi Kuningriik==
Poliitilisel tasandil suhtlemine kahe riigi vahel sai alguse 1920-ndatel. aastatel. Islandi Kuningriik tunnustas [[Eesti|Eesti Vabariiki]] ''de jure'' juba [[1922]]. aastal, kuigi Islandil välisministrit tollal ei olnud. Eesti ja Islandi ametlikud kontaktid piirdusid Islandi esindaja Taanis, hilisema Islandi Vabariigi esimese presidendi [[Sveinn Björnsson|Sveinn Björnssoni]] ningja Eesti Skandinaaviasse lähetatud saadikute vahelise suhtlusega. Ka kaubandus- ja majandussidemed jäid tagasihoidlikuks. [[1933]]. aastal pöördus Eesti saatkond [[Stockholm|Stockholmis]] Islandi Kaubandus-tööstuskoja poole leidmaks sobivat kandidaati Eesti aukonsuli kohale. Tosina kandidaadi seast valiti Sveinn Björnssoni soovitusel välja Islandi ühe suurema õllevabriku "Ölgerdin Egil Skallagrimson" direktor [[Tómas Tómasson]], kes kinnitati Eesti aukonsuliks Reykjavíkis [[1. mai|1. mail]] [[1934]] ning kes pidas antudseda ametit 24 aastat kuni konsulaadi sulgemiseni 1958. aastal Nõukogude Liidu survel<ref>Bernhard Mäelo. Eesti konsul Reykjavikis surnud. Teataja, 9. desember 978, nr. 23, lk. 9.</ref>. Islandi aukonsulaat Eestis ning saatkonnad Tallinnas ja Reykjavíkis jäid avamata janing 1940. aastal katkesid kahe riigi poliitilised kontaktid enam kui pooleks sajandiks.<ref name="vm.ee" />
 
==Teine maailmasõda ja vabariigi loomine==
Taani okupeerimine [[Saksamaa|Saksamaa]] sõjaväe poolt [[1940]]. aasta [[9. aprill|9. aprillil]] raskendas Islandi ja Taani omavahelist suhtlust. Selle tulemusena kiitis Alþing järgmisel päeval heaks kaks resolutsiooni, mis andsid Islandi valitsusele volitused riigi juhtimiseks ja kuulutas, et Island võtab täieliku vastutuse nii oma välisasjade kui ka ranniku valvamise eest. Aasta hiljem võttis Alþing vastu seaduse, mis lõi Sveinn Björnssonile monarhia esindamiseks [[regent|regendi]] positsiooni (Björnsson oli regent aastani 1944, mil riik iseseisvus).
 
Teise maailmasõja esimesel aastal säilitas Island rangelt [[Neutraliteet|neutraliteeti]] ja rakendas meetmeid nii [[Suurbritannia]] sõjaväe kui ka [[Wehrmacht|Wehrmachti]] vastu, kui need seda rikkusid. 1940. aasta [[10. mai|10. mail]] käivitas Suurbritannia operatsiooni [[Invasioon|invasiooniks]] Islandile ningja sõjavägi saabus Reykjavíki sadamasse. Islandi valitsus esitas selle vastu protesti, kirjeldades seda kui Islandi neutraliteedi "karjuvat rikkumist". Invasiooni toimumise päeval luges peaminister [[Hermann Jónasson]] raadios ette teadaande, millega juhendas islandlasi kohtlema Briti sõjaväelasi kui külalisi. Liitlasvägede okupatsioon kestis sõja lõpuni.
 
Invasiooni haripunktis oli Islandile paigutatud ligikaudu 25 000 sõdurit, mis peaaegu likvideeris töötuse nii riigi pealinnas Reykjavíkis kui teisteska muudes strateegiliselt tähtsates kohtades. 1941. aasta juulis sunniti Alþing nõustuma [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]]-Islandi kaitsekokkuleppega, mis andis vastutuse saareriigi kaitse eest üle Ameerika Ühendriikidele. Seejärel paigutati Suurbritannia vägede asemel Islandile 1943. aastaks koguni 47 000 Ameerika sõdurit, ületades sellega arvuliselt kohalike täiskasvanud meeste arvu.<ref name="iceland.is">{{netiviide | URL = http://www.iceland.is/iceland-abroad/us/iceland-and-the-us/bilateral-relations/ | Pealkiri = Bilateral Relations | Kasutatud = 01.03.2014 | Keel = inglise}}</ref>
 
PealePärast 1944. aasta mais toimunud põhiseadusreferendumit sai Island sama aasta [[17. juuni|17. juunil]] ametlikult iseseisvaks vabariigiks. Valijatelt küsiti, kas unioon Taaniga tuleks kaotada ningja kas tuleks vastu võtta uus põhiseadus. Valijad kiitsid enam kui 98% poolthäältega mõlemad punktid heaks ning referendumist osa võtmise protsentosavõtt oli koguni 98,4%. Esimese riigina tunnustasid iseseisvust Ameerika Ühendriigid.<ref name="iceland.is" /> Paljudes taanlastes tekitas selline ajastus solvumist, kuna Taani oli jätkuvalt Natsi-Saksa sõjaväe poolt okupeeritud. Tagandatud kuningas Christian X, kes viibis jätkuvalt [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]], saatis samal päeval siiski Islandi rahvale teate omapoolseteoma õnnesoovidega.<ref>{{netiviide | URL = http://www.officeholidays.com/countries/iceland/independence_day.php | Pealkiri = Independence Day | Kasutatud = 01.03.2014 | Keel = inglise}}</ref>
 
==Lipud==
123 066

muudatust