Ülestõusmispühad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Maasaak (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
eraldi ptk Eestile
8. rida:
[[Liturgiline värv]] on valge.
 
Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi: '''lihavõttepühad''' ehk '''lihavõtted''', '''paasapühad''', '''kevadpühad''', '''munapühad''', '''[[kiigepüha]]d'''. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) [[paast]], võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada [[kiik]].
 
40 päeva pärast ülestõusmispühi (neljapäeval) on [[taevaminemispüha]] ehk suur ristipäev.
15. rida:
 
Ülestõusmispühadele eelneb [[vaikne nädal]].
 
==Ülestõustmispühad Eesti (rahva)kultuuris==
Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi: '''lihavõttepühad''' ehk '''lihavõtted''', '''paasapühad''', '''kevadpühad''', '''munapühad''', '''[[kiigepüha]]d'''.
 
==Vaata ka==