Vitaminoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused. |
|||
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
'''Vitaminoloogia''' (tuletatud [[Ladina keel|ladina]] sõnast ''vita'' 'elu'
Vitaminoloogia on tihedalt seotud biotehnoloogia, toitumisteaduse, meditsiini, biokeemia, immunoloogia, farmaatsia, geneetika jpt teadusharudega.
60. rida:
=====Jaapan=====
*The Vitamin Society of Japan. ''The Journal of Vitaminology in Japan''
[https://www.jstage.jst.go.jp/browse/jnsv1954]
*The Vitamin Society of Japan ja The Japan Society of Nutritional and Food Science, ''The Journal of Nutritional Science and Vitaminology''
*...
69. rida:
===Õpetus===
==Ajalugu==
*[[1817]]
*[[1870]]
*[[1881]]
*[[1882]]
*[[1895]]/[[1896]]
*[[1896]]
Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
*[[1897]]
[[Elmer Verner McCOLLUM]], "THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS", The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]]."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1906]]/[[1912]]
*[[1907]]
*[[1907]]
*Aastatel [[1909]]–[[1910]]
*[[1909]]
*[[1910]]
*Aastatel [[1910]]–[[1912]]
Funk arvas enda poolt keemiliselt sünteesitud ained,
Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste
▲Funk arvas enda poolt keemiliselt sünteesitud ained, millede esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti [[nikotiinhape|nikotiinhapped]] (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure'') millel on elutähtsad funktsioonid ja mis võivad seotud olla [[hormoonid]]e, [[fermendid|fermentide]] jms.<ref>Funk, lk 6,35, 1914</ref>
▲Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste poolt pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref>Funk, lk 80, 1914</ref>
*[[1912]]
*[[1913]]
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
|