Vitaminoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
'''Vitaminoloogia''' (tuletatud [[Ladina keel|ladina]] sõnast ''vita'' 'elu' ningja [[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast ''logos'' 'õpetus') on teadusharu, mis uurib vitamiinide keemilist ningja molekulaarset struktuuri, biosünteesi, koostist, funktsioone, toimemehhanisme ning nende rolli organismi tervise hoidmisel ja säilitamisel ning rolli haiguste tekkes.<ref>Mosby's Medical Dictionary, 8th edition. © 2009, Elsevier. [http://medical-dictionary.thefreedictionary.com/vitaminology]</ref>
 
Vitaminoloogia on tihedalt seotud biotehnoloogia, toitumisteaduse, meditsiini, biokeemia, immunoloogia, farmaatsia, geneetika jpt teadusharudega.
60. rida:
=====Jaapan=====
*The Vitamin Society of Japan. ''The Journal of Vitaminology in Japan''
[https://www.jstage.jst.go.jp/browse/jnsv1954] hilisem
*The Vitamin Society of Japan ja The Japan Society of Nutritional and Food Science, ''The Journal of Nutritional Science and Vitaminology'', [https://www.jstage.jst.go.jp/browse/jnsv]
*...
 
69. rida:
 
===Õpetus===
VitaminooloogiaVitaminoloogia valdkonnaga seonduvatseotut õpetatakse tänapäeval eeldatavasti biokeemiaga tihedalt seotud erialade raames, nagunäiteks arstidarstidele, õedõdedele, farmakoloogidfarmakoloogidele, farmatseudidfarmatseutidele, toitumisteadlasedtoitumisteadlastele jpm.
 
==Ajalugu==
*[[1817]]-ndal. aastal viidiviis prantsuse päritolu füsioloogifüsioloog [[François Magendie]] poolt läbi üksühe esimesi teadaolevaid [[A-vitamiin]]i, kui [[kasvufaktor]]iga, seotud katseuurimusi, kus koeri toideti üksnes suhkru ja veega janing koerad haigestusid paljudesse [[haavand]]itesse.<ref>Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan."Retinoid Pathway and Cancer Therapeutics.", Adv Drug Deliv Rev., 2010, October ; 62(13): 1285–1298., doi: 10.1016/j.addr.2010.07.003, PMCID: PMC2991380, NIHMSID: NIHMS229611, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2991380/ Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013)]</ref>
*[[1870]]-ndatel. aastatel avastasid teadustöötajad, et lisaks füüsikalisele klassifikatsioonile on elusainel ka vitaalsed keemilised seosed.
*[[1881]]-ndal. aastal avastas professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]], et looduslikud toitained sisaldavad, lisaks tuntud põhitoitainetele lisaks,tundmatuid tundmatud ainedaineid, mis on eluks hädavajalikud (''unknown substances essential to life''). Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a ning 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja saidlasti 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref>[[Nikolai Lunin]], ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres''. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31–39,lk 37, 1881, [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)]</ref>
*[[1882]]-sel. aastal viis [[Takaki Kanehiro]] jaapanlastest mereväelastel sisse muudatused [[toitumises]], söögikorrad hakkasid koosnema [[liha]]st, [[leib|leivast]], puu-ning ja [[juurviljad]]est jms) ja leidis, et nadkatsealused ei haigestunud [[beriberi]]sse.<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
*[[1895]]/[[1896]]-ndal. aastal õnnestus [[Vordermann]]il tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn valge (poleeritud) riisi söömisega, seda kinnitas [[Braddon]].<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/8/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
*[[1896]]-ndal. aastal viistegi [[Gerrit Grijns]] läbi katsetusikatseid kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku – (eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] (‚’katjang"katjang-idjoe’’idjoe" (''Phaseolus radiatus'', liha), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõutoime, kui neid kuumutada üle 120<sup><sub>0</sub></sup> °C ja milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/28/mode/2up
Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
*[[1897]]-ndal. aastal avaldas [[Christiaan Eijkman]] kodulindudega läbiviidud katsetustekatsete, milledemille käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914</ref> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti (eksperimentaalne beriberi). Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust “neutraliseerivat"neutraliseerivat faktorit”tegurit", mis aitab ära hoida beriberisse haigestumist, kuna lisades riisikliid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas [[Grijns]].<ref>Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 10,27–28, 1914</ref><ref>
[[Elmer Verner McCOLLUM]], "THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS", The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]]."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1906]]/[[1912]]-ndal. aastal uuris ''Sir'' [[Frederick Gowland Hopkins]] toitainetega seonduvatseotut ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (näit [[piim]]as) lisafaktoridlisategureid (ingl k ''accessory factors'' ka ''accessory food substances''), milledemille puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiino rotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref>[[Elmer Verner McCOLLUM]], "THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS", The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref>
*[[1907]]-ndal. aastal ekstraheerisid ja töötlesid [[Eraser]] ja [[Stanton]] riisiterariisiterade koori kange [[alkohol]]iga ja elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad valgud leidsid, et lisades saadud ainet toidule, on ainel raviv toime beriberile.<ref>Funk, lk 11,19,28 , 1914</ref><ref>[[Elmer Verner McCOLLUM]], "THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS", The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]]."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1907]]-ndal. aastal alustas [[Elmer Verner McCollum]] uurimiskatseid [[vasikas|vasikatega]], nende söögimaterjali ([[sööt]]) vallas, lähtudes Henriquesi, Hanseni, Wilcocki ja Hopkinsi uurimustulemustest. Katsed vasikatega kestsid aastaid ja paljud katseloomad surid nn teadmata põhjustel. Edaspidi otsustas McCollum teha katseid läbi viia [[rott]]idega.<ref>[[Walter Hollis Eddy]]."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 16, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref> Katseid analüüsides leidis ta, et [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]] olid [[või]]s sisalduv [[munakollane|munakollases]] sisalduvad rasvained, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[oliivõli]]s sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal "tundmatud toitumisfaktorid"- rasvlahustuv A-ks (''fat-soluble A'').<ref>[[Walter Hollis Eddy]]."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 18, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*Aastatel [[1909]]–[[1910]]-ndal aastal katsetasid [[Thomas Burr Osborne]] ja [[Lafayette Benedict Mendel]] [[laborirott]]idel erinevaid toiduaineid ja avastasid, kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva,; hiljem nimetati need faktorid: rasvlahustuv faktor „A“ ja vesilahustuv faktor „B“.<ref>Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
 
<ref>Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1909]]-ndal. aastal tegi saksa teadlane [[Wilhelm Stepp]] samuti loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud faktoreid, mis on tähtsad toitumisel.
*[[1910]]-ndal. aastal valmistas jaapani teadlane [[Umetarō Suzuki]] koos kaastöötajate Odake ja Shimuraga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse ekstrakti ''[[oryzanin]]''i, mida ta nimetas oma uurimuses uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>[[Walter Hollis Eddy]]."[[The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors]]", Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 9–10, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref><ref>Th. Dietrich, "Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie", Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/312/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)] </ref> Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberi]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberi on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
*Aastatel [[1910]]–[[1912]]-ndatel aastatel uuris Poola päritolu biokeemik [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid toiduainetes sisalduvaid faktoreid, milledemille puudumine toidus võib põhjustada haiguslikke seisundeid põhjustada. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles [[Kazimierz Funk]] esmalt riisiterade koortest (riisikliist) (katseid alustas ta 380 kg riisikliidega<ref>Funk, lk 34, 1914</ref>) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilo kuivpärmist sai ta 0,6 g kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4–5 mg intramuskulaarselt süstituna tuvidele, nende seisund muutus paremaks juba 2–3 tunni pärast<ref>Funk, lk 34,38, 1914</ref>) ravitoime mitmetele haigustele.<ref>Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref> Ta avaldas nn vitamiiniteooria (1912), milles tõi fakte uue aktiivse printsiibi kohta: aine lahustub nii vees kui ka alkoholis jm; aine on [[dialüüs]]iga eraldatav ja aine kuumutamisel üle 130 °C ta hävineb. <ref>Funk, lk 30, 1914</ref> Funk konstateeris, et põhiliselt saame vitamiine taimsetest toiduainetest<ref>Funk, lk 3, 1914</ref> (suurim kontsentratsioon [[seeme|seemnetes]], riisiteradel näiteks väliskoores), vitamiinid läbivad seemnete idanemise käigus mitmeid keemilisi protsesse ja neil on taimede kasvamisel oluline roll.<ref>Funk, lk 3, 1914</ref> Kasimir Funk võttis esimesena kasutusele termini ''vita-amine'' kirjeldamaks keemiliselt sünteesitud ainete rühma, mis on vajalik vitamiinipuudusega seotud haiguste, mis tekivad üksnes nimetatud ainete puudumisel või pikemaajalisel ühekülgsel toitumisel ja millised ta nimetas [[avitaminoos]]ideks<ref>Funk, lk 2, 1914</ref> nagu: [[skorbuut]], eksperimentaalne [[skorbuut]] loomadel, [[beriberi]], eksperimentaalne beriberi lindudel (''Polyneuritis gallinarum''), [[Barlow` sündroom]] (saksa k ''Barlowsche Krankheit''), pellagra, rahhiit, [[osteomalaatsia]] jpt raviks.<ref>Casimir Funk, "The Vitamines", 1 ed 1913, 2nd ed 1921</ref><ref>Funk, lk 4, 1914</ref><ref>Kenneth J. Carpenter</ref><ref>Walter Hollis Eddy 1921</ref>
Funk arvas enda poolt keemiliselt sünteesitud ained, milledemille esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti [[nikotiinhape|nikotiinhapped]] (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure''), millel on elutähtsad funktsioonid ja mis võivad seotud olla [[hormoonid]]e, [[fermendid|fermentide]] jms.<ref>Funk, lk 6,35, 1914</ref>
<ref>Funk, lk 34, 1914</ref>) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilo kuivpärmist sai ta 0,6 gr kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4–5 mg intramuskulaarselt süstituna tuvidele, nende seisund muutus paremaks juba 2–3 tunni pärast<ref>Funk, lk 34,38, 1914</ref>) ravitoime mitmetele haigustele.<ref>Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref>Ta avaldas nn vitamiiniteooria (1912), milles ta tõi ära fakte uue aktiivse printsiibi kohta: aine lahustub nii vees kui alkoholis jm; aine on [[dialüüs]]iga eraldatav ja aine kuumutamisel üle 130<sup>0</sup> C ta hävineb. <ref>Funk, lk 30, 1914</ref>Funk konstateeris, et põhiliselt saame vitamiine taimsetest toiduainetest<ref>Funk, lk 3, 1914</ref> (suurim kontsentratsioon [[seeme|seemnetes]], riisiteradel näiteks väliskoores), vitamiinid läbivad koos seemnete idanemisega kaasa mitmeid keemilisi protsesse ja neil on taimede kasvamisel oluline roll.<ref>Funk, lk 3, 1914</ref>Kasimir Funk võttis esimesena kasutusele termini ''vita-amine'' kirjeldamaks keemiliselt sünteesitud ainete rühma, mis on vajalik vitamiinipuudusega seotud haiguste, mis tekivad üksnes nimetatud ainete puudumisel või pikemaajalisel ühekülgsel toitumisel ja millised ta nimetas [[avitaminoos]]ideks<ref>Funk, lk 2, 1914</ref> nagu: [[skorbuut]], eksperimentaalne [[skorbuut]] loomadel, [[beriberi]], eksperimentaalne beriberi lindudel (''Polyneuritis gallinarum''), [[Barlow` sündroom]] (saksa k ''Barlowsche Krankheit''), pellagra, rahhiit, [[osteomalaatsia]] jpt raviks.<ref>Casimir Funk, "The Vitamines", 1 ed 1913, 2nd ed 1921</ref><ref>Funk, lk 4, 1914</ref><ref>Kenneth J. Carpenter</ref><ref>Walter Hollis Eddy 1921</ref>
Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste poolt pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref>Funk, lk 80, 1914</ref>
Funk arvas enda poolt keemiliselt sünteesitud ained, millede esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti [[nikotiinhape|nikotiinhapped]] (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure'') millel on elutähtsad funktsioonid ja mis võivad seotud olla [[hormoonid]]e, [[fermendid|fermentide]] jms.<ref>Funk, lk 6,35, 1914</ref>
 
Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste poolt pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref>Funk, lk 80, 1914</ref>
*[[1912]]-ndatel. aastatel avastasid jaapanlased [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 grg aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35–36, [[1914]]. [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
*[[1913]]-ndal. aastal ekstraheeris [[Elmer Verner McCollum]] [[või]]st ningja munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i poolt eraldatud kristalselekristalse ainele,ainega on vajalik kasvuks, lisaks veel ka haigusliku seisundi ''dry eye'' ennetamisel ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki poolt pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine "tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktor A-ks" (ingl k ''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 9–10, 1941,
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>