Põlula mõis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Põlula mõis''' (saksa k. ''Poll'') oli [[rüütlimõis]] [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Kaasajal jäävad kunagise mõisa alad [[Rägavere vald]]a [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].

[[1851]]. aastal loovutas meeskohtunik, vabahärra [[Gustav Adolph von Stackelberg]] Põlula mõisa oma pojale eruleitnant, eruleitnandist meeskohtu assessorile, vabahärra [[Wilhelm Moritz Friedrich von Stackelberg]]ile, kes müüs mõisa 1863. aastal [[Hermann von Krause]]le ning. [[1863]]. aastast kuni võõrandamiseni oli Põlula mõis [[Krause]]de aadlisuguvõsa valduses. [[1877]]. aasta kevadel läks Põlula mõisniku [[Hermann von Krause]] kätte ka [[Inju mõis]].

[[1909]]. aastal ostis Wilhelm Krause Inju-[[Meriküla mõis]]ast maatüki Nova (736 tessatiini 360 ruutjalga) hinnaga 3 7003700 rubla ja liitis selle Põlula mõisaga.

Pärast Wilhelm (Helm)p von Krause surma (1912) olid tema pärijad tema lesk Anna Henriette Karoline Molly von Krause (sünd von [[Winkler]]), kaks poega ja kaks tütart: Karin Molly Johanna von Krause, Anna Elisabeth von Krause, Paul Theodor von Krause, Ulrich von Krause<ref>[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16995&ringkond=Rakvere-Paide+KA%3A+M%F5isad&alates=&ridu=20&hypoteek=&nr=109&k_nr=&aadress=&eesnimi=&perenimi=&fond=&nimistu=&sailik=&asukoht=&kinnistud_nr=109 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register Põlula mõis (Viru-Jaagupi khk)]</ref>

[[1870]]. aastal ehitati mõisahoone juurde suurejooneline [[Põlula mõisa piiritusetehas|piiritusetehas]], mille varemed on säilinud tänapäevani. Säilinud on ka tallihoone varemed ningja mõisatööliste elumaja. Kahjuks aga lammutati originaalse kuusnurkse kujuga tõllakuur 1950-ndatel. aastatel.

[[1880. aastad|1880. aastatel]] lisati härrastemajale suur [[historitsism|historitsistlik]] tiibehitus, mis on osalt ühe- ningja osalt kahekorruseline.

KaasajalTänapäeval asub endises mõisa härrastemajas [[Põlula Põhikool]].