Erinevus lehekülje "Põlula mõis" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 13 baiti ,  6 aasta eest
P
Valikulised grammatikaparandused.
P (Valikulised grammatikaparandused.)
'''Põlula mõis''' (saksa k. ''Poll'') oli [[rüütlimõis]] [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Kaasajal jäävad kunagise mõisa alad [[Rägavere vald]]a [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].
 
==Ajalugu==
Põlula mõis on kuulunud erinevatel aegadel nii [[Bassewitz]]idele, [[Zoege von Manteuffel]]itele kui ka [[Stackelberg]]idele.
 
[[1851]]. aastal loovutas meeskohtunik, vabahärra [[Gustav Adolph von Stackelberg]] Põlula mõisa oma pojale eruleitnant, eruleitnandist meeskohtu assessorile, vabahärra [[Wilhelm Moritz Friedrich von Stackelberg]]ile, kes müüs mõisa 1863. aastal [[Hermann von Krause]]le ning. [[1863]]. aastast kuni võõrandamiseni oli Põlula mõis [[Krause]]de aadlisuguvõsa valduses. [[1877]]. aasta kevadel läks Põlula mõisniku [[Hermann von Krause]] kätte ka [[Inju mõis]].
 
[[1900]]. aastal Hermann von Krause kinkis arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]] pojapoeg Põlula oma pojale Wilhelmile.
 
[[1909]]. aastal ostis Wilhelm Krause Inju-[[Meriküla mõis]]ast maatüki Nova (736 tessatiini 360 ruutjalga) hinnaga 3 7003700 rubla ja liitis selle Põlula mõisaga.
 
Pärast Wilhelm (Helm)p von Krause surma (1912) olid tema pärijad tema lesk Anna Henriette Karoline Molly von Krause (sünd von [[Winkler]]), kaks poega ja kaks tütart: Karin Molly Johanna von Krause, Anna Elisabeth von Krause, Paul Theodor von Krause, Ulrich von Krause<ref>[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16995&ringkond=Rakvere-Paide+KA%3A+M%F5isad&alates=&ridu=20&hypoteek=&nr=109&k_nr=&aadress=&eesnimi=&perenimi=&fond=&nimistu=&sailik=&asukoht=&kinnistud_nr=109 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register Põlula mõis (Viru-Jaagupi khk)]</ref>
[[Pilt:Põlula mõisa härrastemaja.JPG|thumb|Põlula mõisa härrastemaja, 2009. aasta sügisel]]
 
Põlula härrastemaja on rajatud kahes järgus. Ilmselt [[18. sajand]]i keskel või teisel poolel rajati mõisa kahekorruseline [[barokk|barokkstiilis]] puithoone, mille eenduvate tiibade kohal on madalad kolmnurk[[frontoon]]id. Planeeringult sarnaneb Põlula härrastemaja [[17. sajand]]i barokkstiilis [[Maardu mõis|Maardu]], [[Palmse mõis|Palmse]] ja [[Aa mõis|Aa]] mõisahoonetega.
 
[[1870]]. aastal ehitati mõisahoone juurde suurejooneline [[Põlula mõisa piiritusetehas|piiritusetehas]], mille varemed on säilinud tänapäevani. Säilinud on ka tallihoone varemed ningja mõisatööliste elumaja. Kahjuks aga lammutati originaalse kuusnurkse kujuga tõllakuur 1950-ndatel. aastatel.
 
[[1880. aastad|1880. aastatel]] lisati härrastemajale suur [[historitsism|historitsistlik]] tiibehitus, mis on osalt ühe- ningja osalt kahekorruseline.
 
KaasajalTänapäeval asub endises mõisa härrastemajas [[Põlula Põhikool]].
 
==Viited==
123 447

muudatust