Hollandi Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
67. rida:
[[Habsburgide monarhia|Habsburgide dünastiast]] [[Karl V]], kes oli [[Saksa-Rooma keiser]] ja [[Hispaania kuningas]], valitsusajal olid [[Madalmaad]]e ajalooline piirkond tema võimu all ja jagunesid [[Seitseteist provintsi|17 provintsiks]].
 
[[1568]], mil Hispaaniat valitses [[Felipe II]], puhkes Madalmaades ülestõus Hispaania keskvalitsuse vastu, mida nimetatakse [[Hollandi iseseisvussõda|Hollandi iseseisvussõjaks]] ehk [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastaseks sõjaks]]. [[1579]] moodustasid Madalmaade põhjapoolsed provintsid [[Utrechti liit|Utrechti liidu]], milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. [[22. juuli]]l [[1581]] leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku [[Hollandi iseseisvusdeklaratsioon]]i teksti, mille formaalsed allkirjastasid [[Hollandi generaalstaadid]] [[16. juuli]]l 1581 [[Antverpen]]is. Selle lepinguga loeti lõppenuks Felipe II-le antud truudusevanne ja Hollandi Vabariik kuulutati formaalselt iseseisvaiks. [[Lõuna-Madalmaad]] jäid aga [[Habsburgide monarhia|Habsburgide]] võimu alla,
 
===Hollandi iseseisvussõda===
Iseseisvussõda venis pikale. Hispaania võitis selles enamiku lahinguid, aga lõpuks viis oma väed Hollandist välja. Hispaania pidas sel ajal sõdu mitmel pool maailmas, sealhulgas [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Portugal]]iga, ega saanud Hollandi vallutamisele keskenduda. [[1648]] sõlmiti [[Münsteri rahu]], millega Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust. See oli osa [[Vestfaali rahu]]st, mis lõpetas ühtlasi [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]].
[[1579]]. aastal moodustasid Madalmaade põhjapoolsed provintsid [[Utrechti liit|Utrechti liidu]], milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. [[22. juuli]]l [[1581]] leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku [[Hollandi iseseisvusdeklaratsioon]]i teksti, mille formaalsed allkirjastasid [[Hollandi generaalstaadid]] [[16. juuli]]l 1581 [[Antverpen]]is. Selle lepinguga loeti lõppenuks Felipe II-le antud truudusevanne ja Hollandi Vabariik kuulutati formaalselt iseseisvaiks. [[Lõuna-Madalmaad]] jäid aga [[Habsburgide monarhia|Habsburgide]] võimu alla.
 
Iseseisvussõda venis pikale, mida katkestas ka 1609. aastal sõlmitud [[Kaheteistaastane vaherahu]]. Hispaania võitis sellessõjas enamiku lahinguid, aga lõpuks viis oma väed Hollandist välja. Hispaania pidas sel ajal sõdu mitmel pool maailmas, sealhulgas [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Portugal]]iga, ega saanud Hollandi vallutamisele keskenduda. [[1648]] sõlmiti [[Münsteri rahu]], millega Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust. See oli osa [[Vestfaali rahu]]st, mis lõpetas ühtlasi [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]].
[[17. sajand]]il tõusis Holland üheks maailma suurriikidest. Seda nimetatakse [[Hollandi kuldaeg|Hollandi kuldajaks]]. [[Hollandi koloniaalimpeerium]]i hulka kuulusid [[Indoneesia]], [[Tseilon]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]], Kirde-[[Brasiilia]], [[Hollandi Antillid]], [[ABC-saared]] ja [[New York]]. Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks [[Jaapan]]is, [[India]]s ja [[Aafrika]]s. 17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile. Juba sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat [[kaubalaev]]a.
 
[[1648]]. aastal sõlmiti [[Münsteri rahu]], millega Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust. See oli osa [[Vestfaali rahu]]st, mis lõpetas ühtlasi [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]].
[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutas [[Napoleon I]] Hollandi vabariigi alad ja muutis selle [[1806]] oma vasallriigiks - [[Hollandi Kuningriik|Hollandi Kuningriigiks]], mida valitses tema noorem vend [[Louis Bonaparte]].
 
[[17. sajand]]il tõusis Holland üheks maailma suurriikidest. Seda nimetatakse [[Hollandi kuldaeg|Hollandi kuldajaks]].
===Hollandi koloniaalimpeerium===
[[Hollandi koloniaalimpeerium]]i hulka kuulusid
*Aasias: [[Indoneesia#Ajalugu|Hollandi India]], [[Tseilon]], [[Hollandi Antillid]];
*Aafrikas: [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]];
*Ameerikas: Kirde-[[Brasiilia]], [[Hollandi Guajaana]], [[Aruba]], [[Bonaire]] ja [[Curaçao]] ja [[Uus-Amsterdam]] ([[New York]]).
 
Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks [[Jaapan]]is, [[India]]s ja [[Aafrika]]s. 17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile. Juba sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat [[kaubalaev]]a.
 
[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutas [[Napoleon I]] Hollandi vabariigi alad ja muutis selle [[Bataavia Vabariik|Bataavia Vabariigiks]] ja [[1806]] oma vasallriigiks - [[Hollandi Kuningriik|Hollandi Kuningriigiks]], mida valitses tema noorem vend [[Louis Bonaparte]].
{{commonskat|Republic of the Seven United Netherlands}}
==Vaata ka==
*[[Lõuna-Madalmaad]]