Erinevus lehekülje "Luuüdi" redaktsioonide vahel

Lisatud 5 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
'''Luuüdi''' ehk '''üdi''' ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium'') on enamiku [[selgroogsed|selgroogsete]] (sealhulgas inimese) [[toruluu]]de [[diafüüs]]ide õõsi ja [[käsnollus]]e põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete [[vererakk]]ude [[tüvivorm]]e.<ref>Meditsiinisõnastik 2004</ref><ref>Roosalu, 2010</ref>
 
Luuüdis toimub peamine [[hematopoees]] - [[erütropoees]], [[leukotsütopoees]] ja osaliselt ka [[lümfotsütopoees]] (hiljem küpsevad [[T-lümfotsüüdid]] [[tüümus]]es).<ref>Nienstedt et aljt., 2011</ref>
Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e [[punane luuüdi]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium rúbra''),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).<ref>Nienstedt et al 2011</ref><ref>Lepp, 2013</ref> Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga [[lameluu]]des, nagu [[koljuluu]]d,[[lülisamba lüli]]d, [[puusaluu]]d, [[abaluu]]d, [[rinnakuluu]], [[roie|roided]]. Toruluude [[epifüüs (luuots)|epifüüs]]ides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e [[kollane luuüdi|kollase luuüdiga]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium fláva'').<ref>Normaalne veri ja luuüdi</ref><ref>Lepp, 2013</ref>
24 052

muudatust