|
==Elukäik==
Lõpetas [[1917]] Tartu linnakooli ja käis [[1919]] [[Tartu Õpetajate Seminar]]is. Võttis osa [[I maailmasõda|I maailmasõjast]] ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadusõjast]] ning astus [[Pallas (kunstikool)|Pallase]] kunstikooli asutamise järel kohe sinna õppima.<ref name="Erm, 1943" /> Õppis [[1919]]–[[1922]]. Majanduslike raskusteMajandusraskuste tõttu oli ta sunnitud kooliõpingud katkestama ningja asuma tööle õpetajana. Pallase lõpetas ta eksternina [[1929]] maalikunsti erialal. Omandas [[1927]] samas joonistusõpetaja kutse. Töötas õpetajana [[Põltsamaa]]l ja TartuTartus kutse- ningja keskkoolides, oli [[1943]]–[[1944]] Pallase, ja 1944–1951 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi dekaan. [[1951]]–[[1957]] töötas [[EKA|ERKIs]] ning aastast [[1957]] asus tööle [[Tartu ülikool]]i.
Oli tegev [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus]]e esinduskogu esimehena, Tartu Kunstiklubi esimehena, noorsoo-organisatsioonides ja muudel ühiskondliku elu aladel.<ref name="Erm, 1943" />
==Pere==
Tema vend oli pedagoog [[Eduard Püttsepp]]. Tema poeg on kopsuarst [[Enn Püttsepp]] janing pojapoeg on ajakirjanik ja bioloog [[Juhani Püttsepp]].
==Looming==
Juba kunstikooli õpilasena lülitus Püttsepp varakult kunstiühingkunstiühingu PallasePallas tegevusse, võttes juba [[1920]]. aasta lõpul osa ühingu IV kunstinäitusest kahe kompositsiooniga.<ref name="Erm, 1943" /> Oli sage esineja ka Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel kodumaal ningja eesti kunsti näitustel mitmel pool välismaal.<ref name="Erm, 1943" />
Juhan Püttsepast kujunes üks koolkonna tüüpilisemaid esindajaid, keda iseloomustab üldiselt mahlakas, pehme, värvikas maalilisus.<ref name="Levin" /> 1930ndatel1930. aastatel maalis ta mitmeid tugevaid kompositsioone talutöö ainetel. 1940ndatel1940-ndatel areneb tema laad tonaalsemate lahenduste, kasinama värvilahenduse suunas. Maaeluteemalised kompositsioonid olid nõutud terve kümnendi vältel.<ref name="Levin" />. Juhan Püttsepp on maalinud portreid, maastikke, linnavaateid ja figuraalseid kompositsioone. Kunstnik hakkas näitustel esinema juba 1920-ndatel. aastatel. Tema loomingus on olnud ekspressiivse-maid katsetusi, mõjutusi uusasjalikkusest, kuid ikka on meistrile olulised olnud töö maalilised väärtused.
EelistatuimateksEelistatumateks motiivideks on vaheldusrikka struktuuriga [[Lõuna-Eesti]] [[voor]]emaastikud jõgede ja järvedega ning tumedate metsatukkadega, samuti mõisapargid ningja õued askeldavate inimestega, kuid ka rohked Tartu vaated, milles arhitektuurimotiivid etendavad olulist osa.<ref name="Erm, 1943" />
[[Õlimaal|Õli]]- ja [[tempera]]maalide kõrval võib Püttsepa loomingu paremikku kuuluvaks pidada ka tema [[pastell]]e ja värvilisi joonistusi.<ref name="Erm, 1943" />
| 