Thomas Robert Malthus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
14. rida:
|saavutused= [[Malthusi kasvumudel]]
}}
'''Thomas Robert Malthus''' ([[13. veebruar]] [[1766]] – [[23. detsember]] [[1834]]) (eelistas, et teda kutsutakse '''Robert Malthus'''eks) oli Inglise [[demograaf]] ja [[majandusteadlane]], tuntud oma [[pessimism|pessimistlik]]e, kuid mõjukate vaadatevaadete poolest, mis tõitõid talle hüüdnime ''Dismal Science'' (sünge teadus).
 
Malthus sündis [[Inglismaa]]l [[Rookery]]s. Tema isa oli [[David Hume]]'i sõber ja [[Jean-Jacques Rousseau]] tuttav. Noort Thomast õpetati kodus kuni [[1784]]. aastani, mil ta astus Jesus College'isse [[Cambridge]]'is, kus ta nagu [[Adam Smith]]ki õppis [[teoloogia]]t ja luges huviga teost "''Philisophias Naturalis Principia Mathematicat''Mathematica". Pärast lõpetamist [[1788]], hoolimata kiitusest [[kreeka keel|kreeka]] ja [[ladina keel]]es, ei saanud Malthus oodatudloodetud tööd [[kirikuõpetaja]]na, kuna tema kõne oli defektne. Ta pöördus [[1793]] Jesus College'isse tagasi.
 
[[1798]] avaldas Malthus uurimuse "Essee rahvastiku alustest", milles kaitses maa-[[aristokraatia]] kui valitseva klassi huve ja väitis, et valitsus ei vastuta rahva vaesuse eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse: elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. [[1803]] avaldati selle [[essee]] teine, täiendatud trükk.
 
[[1804]] Malthus abiellus Harriet Eckersall'igaEckersalliga ja nad said kolm last. Kuna abielu ei olnud Jesus College'i seadustega kooskõlas, lahkus ta kolledžist. [[1805]]. aastal võttis Malthus vastu [[Haleybury]] kolledži üldise [[ajalugu|ajaloo]], [[poliitika]], äri ja finantside [[professor]]i ametikoha. Malthusest sai esimene Inglismaa poliitilise ökonoomia professor. Hoolimata tema ennustuste kaheldavusest, võib teda pidada esimeseks elukutseliseks majandusteadlaseks. Ta pani aluse paljudele valdkondadele majanduses, mis said populaarseks alles [[1960. aastad|1960-ndatel.]] ja [[1970. aastad|1970-ndatel.]] aastatel. Hoolimata Malthuse enamiku ennustuste ebatäpsusest (vaesed võisid jääda vaesemaks mitte Malthuse ennustatud, vaid muudel põhjustel), hakkas ikkagita temaikkagi esimesena kasutama analüüsimisel [[statistika]]t ja [[matemaatika]]t analüüsimisel kasutama.
 
Oma viimased kolmkümmend eluaastat jagas Malthus [[London]]i ja Haleybury vahel. [[1820]] avaldas ta uuringu "Poliitilise ökonoomia alused", kus kaitses maa-aristokraatia huve ega pooldanud [[David Ricardo]] [[renditeooria]]t, küll aga arendas edasi tema [[tööväärtusteooria]]t.
40. rida:
Malthuse järgi on [[töö (majandus)|töö]] küll [[väärtus]]e mõõt, kuid mitte kauba tootmiseks kulutatud töö, vaid selle ostmiseks vajaliku töö. Seetõttu moodustavad kauba hinna tootmiskulud, mille hulka ta arvas ka [[kasum]]i. Seega kasum on väärtust moodustav tegur. Selline seisukoht on ka tänapäeval arvestatav. Kui [[kapitalist]] investeerib tootmisse [[kapital]]i, siis on tal õigus ja vajadus saada selle arvel kasumina teatud tulu. Viimane on akumulatsiooniallikaks, mis võimaldab tootmist laiendada ja täiustada.
 
Malthuse väidete kohaselt ei sega kasum ja kauba tootmiseks kulutatud töö teineteist. Nad on võrdtähenduslikud majanduskategooriad. Küsimus on vaid selles, kes maksab kinni kapitalisti kasumi. Kui ühiskond koosneks ainult kapitalistidest ja töölistest, siis jääks kasum realiseerimata ning ületootmine ja kriisid oleksid paratamatud. Malthus leidis lahenduse: kasumi maksab kinni nn. kolmas klass, kuhu kuuluvad maaomanikud, vaimulikud, ametnikud, sõdurid jt., kes ainult ostavad, kuid ei müü midagi. Nemad võimaldavad kapitalistidel saada kasumit. Selleks peab kolmas klass olema ostujõuline, mille tagaks kõrge maarent, üha suurenevad kulutused sõjaväele, riigiaparaadi ülalpidamiseks jne. Malthuse teoorial on tähtsus ka [[Jean-Baptiste Say]] [[tasakaaluteooria]] kriitika osas.
 
== Teosed eesti keeles ==