Võndlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
11. rida:
Kroonikas kirjeldatud võndlaste liikumisele Kuramaalt Venta äärest hilisema Riia asukoha kaudu Cēsisesse võib leida kinnitusi ka arheoloogilisest ainesest. Riekstukalnsi mäe, võndlaste muinaslinnuse asupaiga juhuleidudel on selged paralleelid Põhja–Kuramaa 12.–13. sajandist pärit sealsele [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] elanikkonnale omistatavate leidudega. Cēsise raudteejaama juures avastatud muinaskalmistu matmisviis ja hauapanused sarnanevad 11.–13. sajandi läänemeresoomlaste omadega, kuigi seal on ka latgali kultuuri elemente. Selle kalmistu leidude põhjal paigutatakse võndlaste saabumine sinna 11. sajandi lõppu. Arheoloogias kajastub ka võndlaste ja kuralaste konflikti võimalik alus – kuralaste liikumine põhja poole senistele läänemeresoome kultuuriga aladele 9.–12. sajandi jooksul.<ref name=Zem77 /><ref name=Indri />
Võndlaste läänemeresoome päritolu teooriat toetavate ajaloolaste ja arheoloogide seas on tekitanud eriarvamusi küsimus, kui lähedased nad Kuramaa ja Liivimaa liivlastele olid. [[Anna Zariņa]] samastab võndlased [[Kuramaa liivlased|Kuramaa liivlastega]], eristades neid samas [[Väina liivlased|Väina liivlastest]] [[Daugava]] alamjooksu kalmistuleidudele toetudes, kus ta näeb (sarnaselt [[Roberts Spirģis]]ele) kummagi kultuuri elemente ühel ja samal kalmistul. [[Indriķis Šterns]] peab võndlasi Venta alamjooksul asunud [[Ventava]] riigikesest pärit kuroniseerunud ehk osaliselt domineeriva kuralaste kultuuri omaks võtnud liivlasteks. [[Ēvalds Mugurēvičs]] eristab võndlasi Kuramaa liivlastest, kuid tunnistab nende materiaalse kultuuri sarnasust, põhjendades seda pikaaegse vastastikuse mõjuga. Roberts Spirģis peab hiljemalt alates 11. sajandist kogu Kuramaa läänemeresoome rahvastikku võndlasteks. [[Guntis Zemītis]] järeldab, et kuna arheoloogilised tõendid ei erista Venta alamjooksu teistest Kuramaa läänemeresoome aladest, siis ei saa ka rääkida kahest erinevast rahvast. Zemītise järgi mõeldi 13. sajandi allikates mainitud võndlaste all kogu Kuramaa läänemeresoome elanikkonda, keda hilisematel sajanditel keelte sarnasuse tõttu liivlasteks hakati kutsuma.<ref>Zemītis, lk 77–82</ref>
Alternatiivne teooria, mis toetub võndlaste (Henriku Liivimaa kroonikas ''Wendi'') nimetuse foneetilisele sarnasusele etonüümiga ''[[veneedid]]'', millega 1. aastatuhande allikates on märgitud slaavlasi, Venta jõe nime võimalikule slaavi [[etümoloogia]]le ja üksikutele slaavipärastele juhuleidudele, näeb Kuramaa võndlasi slaavi päritolu rahvana, kes on sisse rännanud tänapäeva Kirde-Poolast. Seda varianti kinnitavate arheoloogiliste leidude vähesuse tõttu teooria laiemat poolehoidu leidnud ei ole.<ref>Zemītis, lk 78–79</ref>
Veel vähempõhjendatud on hüpoteesid, et võndlased olid kuralaste keskele elama asunud [[vadjalased]], [[baltlased|balti]] rahvas või tundmatu etnilise päritoluga muinaseuroopa rahvakild. [[Enn Tarvel]] toob välja, et etonüüm ''võndlane'' tähendab [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]] "täiesti võõras" (''võnnuvõõras'' ehk ''võhivõõras'') ja et [[Võnnu]]-nimeliste kohtade laiem levik näitab ka võndlaste kunagist laiemat levikut, mis võib viidata [[Paul Ariste]] hüpoteesile, et tegemist on läänemresoomlaste saabumise eelsest ajast pärit [[Substraat (lingvistika)|substraat]]rahvaga.<ref>HLK, X, kommentaar 32, lk 68–69</ref>
==Viited==
| |||