'''Claude Bernard''' ([[12. juuli]] [[1813]] [[Saint-Julien]], [[Prantsusmaa]] – [[10. veebruar]] [[1878]] [[Pariis]]) oli [[prantslased|prantsuse]] [[füsioloog]] ja loodusteadlane. Claude Bernard kirjeldas oma eksperimentaalse töö käigus nii [[pankreas]]e rolli [[seedimine|seedimises]] kui ka [[maks]]a rolli [[glükogenees]]is. Claude Bernardi tuntakse tänapäeval kui esimest teadlast, kes rõhutas [[homöostaas]]i olulisust loomade füsioloogias. Oma töödes nimetas Claude Bernard seda protsessi stabiilse sisemise keskkonna ehk ''milieu interior''<nowiki>'</nowiki>i tagamiseks ning väitis, et stabiilse füsioloogilise keskkonna säilitamine organismis on keskseid protsesse elusorganismide füsioloogias. 20. sajandil populariseeris Ameerika Ühendriikide füsioloog [[Walter Bradford Cannon]] selle termini asemel mõistet homöostaas, millena neid protsesse kirjeldatakse ka tänapäeva teaduskirjanduses.