Immuunsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}}
'''Immuunsuseks''' ehk '''nakkuskindluseks''' ehk '''tõvekindluseks''' ([[ladina keel|ladina]] ''immunitas'') nimetatakse paljude [[loomad]]e vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks [[mikroobid]]e, teiselt organismilt pärinevate kudede või [[toksiin]]ide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu. Immuunsus avaldub [[immuunvastus]]e mehhanismide ja vahendite kaudu.
'''Immuunsus''' ehk '''nakkuskindlus''' ehk '''tõvekindlus''' on organismi võime neutraliseerida [[organism]]ile võõraid, kõrgmolekulaarseid, peamiselt [[valk|valgulisi]] ühendeid. Immuunsuse aluseks on võõrühendi [[antigeen]]sus. Kui ühend ei ole piisavalt antigeenne, siis [[immuunsüsteem]] ei reageeri võõrühendile.▼
Immuunsuse ülesanne on tagada organismile stabiilne sisekeskkond ning eristada oma võõrast.<ref>[[Sirje Velbri]], "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS [[Medicina]], 2002, lk 8, ISBN 9985 829 41 7</ref>
Immuunsuse areng ja mehhanismid, vahendid ning immunopatoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi ja ka arenguastmeti. Immuunsust mõjutavad lisaks ka väliskeskkonna tingimused.
▲
== Liigitus ==
Immuunsuse liigitus pole käesoleval ajal päris selge. Kaitsemehhanisme (immuunsust) esineb ka [[taimed]]el kuid vaatamata sellele omistatakse immuunsus [[immuunsüsteem]]iga loomadele.
Tunnistatakse peamiselt kahte liiki immuunsust:
* [[kaasasündinud immuunsus]]
* [[omandatud immuunsus]]: [[humoraalne immuunsus]] ja [[rakuline immuunsus]].
Omandatud immuunsuse hulka võib liigitada ka [[vaktsiini-indutseeritud immuunsus]]e.
==[[Roomajad|Roomajatel]]==
===Maolistel===
Arvatakse, et osad maosööjad [[mürkmadu|mürkmaod]] on immuunsed [[alamselts]]i kaaslaste toksiinina toimiva [[sülg|sülje]] suhtes.
==Immunopatoloogia==
===Inimestel===
[[Inimene|Inimestel]] seostatakse immuunsusega [[immunosupressioon]]i; omandatud immuunsusega [[autoimmuunsus]]t ja ka mitmeid haiguslikke seisundeid.
Kasvajavastase immuunsuse supressioon võib soodustada [[kasvaja]] arengut.
==Vaata ka==
*[[
*[[
*[[immuunsüsteem]]
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
15. rida ⟶ 46. rida:
* [[Raivo Uibo]]: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=459 "Pool sajandit autoimmuunsuse jälil"] Eesti Loodus, 9/2003
* [[Lauri Peil]]: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=458 "Lehmarõugetest AIDS-i vaktsiinini"] Eesti Loodus, 9/2003
* [[Piret Pappel]]: [http://novaator.ee/ET/meditsiin/kuidas_tekib_immuunsus_hiviiruse_vastu/ "Kuidas tekib immuunsus HI-viiruse vastu?"] Novaator.ee 18.10.2013
== Videod ==
* [http://www.metropolistv.nl/en/countries/armenia/immune-to-snakes-in-armenia Immune to snakes in Armenia], Metropolis TV, (vaadatud 10.12.2013)
[[Kategooria:Immunoloogia]]
[[Kategooria:Meditsiin]]
[[Kategooria:Nakkushaigused]]
|