Immuunsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}}
'''Immuunsuseks''' ehk '''nakkuskindluseks''' ehk '''tõvekindluseks''' ([[ladina keel|ladina]] ''immunitas'') nimetatakse paljude [[loomad]]e vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks [[mikroobid]]e, teiselt organismilt pärinevate kudede või [[toksiin]]ide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu. Immuunsus avaldub [[immuunvastus]]e mehhanismide ja vahendite kaudu.
'''Immuunsus''' ehk '''nakkuskindlus''' ehk '''tõvekindlus''' on organismi võime neutraliseerida [[organism]]ile võõraid, kõrgmolekulaarseid, peamiselt [[valk|valgulisi]] ühendeid. Immuunsuse aluseks on võõrühendi [[antigeen]]sus. Kui ühend ei ole piisavalt antigeenne, siis [[immuunsüsteem]] ei reageeri võõrühendile.
 
Immuunsuse ülesanne on tagada organismile stabiilne sisekeskkond ning eristada oma võõrast.<ref>[[Sirje Velbri]], "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS [[Medicina]], 2002, lk 8, ISBN 9985 829 41 7</ref>
 
Immuunsuse areng ja mehhanismid, vahendid ning immunopatoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi ja ka arenguastmeti. Immuunsust mõjutavad lisaks ka väliskeskkonna tingimused.
 
'''Immuunsus''' ehk '''nakkuskindlus''' ehk '''tõvekindlus''' on organismika võime neutraliseerida [[organism]]ile võõraid, kõrgmolekulaarseid, peamiselt [[valk|valgulisi]] ühendeid. Immuunsuse aluseks on võõrühendi [[antigeen]]sus. Kui ühend ei ole piisavalt antigeenne, siis [[immuunsüsteem]] ei reageeri võõrühendile.
 
== Liigitus ==
 
Immuunsuse liigitus pole käesoleval ajal päris selge. Kaitsemehhanisme (immuunsust) esineb ka [[taimed]]el kuid vaatamata sellele omistatakse immuunsus [[immuunsüsteem]]iga loomadele.
 
Tunnistatakse peamiselt kahte liiki immuunsust:
* [[kaasasündinud immuunsus]]
* [[omandatud immuunsus]]: [[humoraalne immuunsus]] ja [[rakuline immuunsus]].
Omandatud immuunsuse hulka võib liigitada ka [[vaktsiini-indutseeritud immuunsus]]e.
 
==[[Roomajad|Roomajatel]]==
===Maolistel===
 
Arvatakse, et osad maosööjad [[mürkmadu|mürkmaod]] on immuunsed [[alamselts]]i kaaslaste toksiinina toimiva [[sülg|sülje]] suhtes.
 
==Immunopatoloogia==
===Inimestel===
 
[[Inimene|Inimestel]] seostatakse immuunsusega [[immunosupressioon]]i; omandatud immuunsusega [[autoimmuunsus]]t ja ka mitmeid haiguslikke seisundeid.
 
Kasvajavastase immuunsuse supressioon võib soodustada [[kasvaja]] arengut.
 
==Vaata ka==
*[[Autoimmuunsusalloimmuunsus]]
*[[Immuunsüsteemautoimmuunsus]]
*[[immuunsüsteem]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
15. rida ⟶ 46. rida:
* [[Raivo Uibo]]: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=459 "Pool sajandit autoimmuunsuse jälil"] Eesti Loodus, 9/2003
* [[Lauri Peil]]: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=458 "Lehmarõugetest AIDS-i vaktsiinini"] Eesti Loodus, 9/2003
* [[Piret Pappel]]: [http://novaator.ee/ET/meditsiin/kuidas_tekib_immuunsus_hiviiruse_vastu/ "Kuidas tekib immuunsus HI-viiruse vastu?"] Novaator.ee 18.10.2013
 
== Videod ==
* [http://www.metropolistv.nl/en/countries/armenia/immune-to-snakes-in-armenia Immune to snakes in Armenia], Metropolis TV, (vaadatud 10.12.2013)
 
[[Kategooria:Immunoloogia]]
[[Kategooria:Meditsiin]]
[[Kategooria:Nakkushaigused]]