Redaktsioon: 24. mai 2014, kell 10:44 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. juuli 2014, kell 11:56 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib orgaanilisest kehavedelikust; toiduaine kohta vaata artiklit [[Veri (kulinaaria)]]}} '''Veri''' ([[ladina keel\|ladina]] ''sanguis'') on paljude [[selgrootud\|selgrootute]] ja [[selgroogsed\|selgroogsete]] [[loomad]]e organismis ~~kas~~ [[süda]]me ~~ehk~~ja ka südame-laadsete [[elund]]ite töö ja [[vererõhk\|vererõhu]] toel [[vereringe\|ringlev]] [[kehavedelik]]. Veri on transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev [[veresoon]]tes tsirkuleeriv [[sidekude]]. [[Pilt:Blood smear.jpg\|thumb\|~~Vere~~\|right\|Inimvere äigepreparaat:<br />a – [[erütrotsüüdid]]; b – [[neutrofiilid]];<br />c – [[eosinofiilid]]; d – [[lümfotsüüdid]].]] ==Vere funktsioonid==▼ ==Imetajatel==▼ ===~~Inimesel~~=Transpordifunktsioon==== Esmajoones on veri transportiv keskkond. ▼ * Veri transpordib [[hapnik\|hapnikku]] [[kops]]udest hingatavatele kudedele ja [[süsihappegaas\|süsihappegaasi]] nendest kopsudesse. ▼ * Veri toimetab [[toitaine\|toitaineid]] nende imendumise või ladestumise kohtadest sinna, kus nad ära tarvitatakse. Sealt toob veri metaboliite erituselunditesse või nende edasise ära kasutamise paikadesse. ▼ * Veri on kehaomaste toimeainete transportijaks, võtab nad nende moodustumis- ja salvestuskohtadest kaasa ja toimetab nende spetsiifilise toimimise kohtadesse. ▼ * Tänu vee, vere peamise koostisosa suurele soojusmahtuvusele jaotab veri ainevahetuses tekkinud soojust ning annab selle hingamiselundite ja keha välispinna kaudu ära ümbrusele. ▼ ====Miljööfunktsioon====▼ Vere ringlemisel kehas kontrollivad teatud elundid pidevalt tema koostist ning füüsikalisi omadusi ja korrigeerivad neid vajaduse korral nii, et säiliks homöostaasi seisund, s.t. lahustunud ainete kontsentratsiooni, temperatuuri ja pH ulatuslik konstantsus. Selline kehasisese miljöö konstantsus on kõikide rakkude normaalse funktsiooni üheks põhiliseks eelduseks.▼ ====Kaitsefunktsioon====▼ Organismi võime sissetunginud võõrkehi ja haigusetekitajaid kahjutuks muuta on eelkõige seotud [[valge verelible\|valgete verelibledega]].▼ ==[[Roomajad\|Roomajatel]]== ===Maolised=== ====Histoloogia==== [[Madu]]de [[leukotsüüt]]ide terminoloogia pole käesoleval ajal päris selge, kuid arvatakse, et valgeliblede populatsioon sarnaneb imetajate omale: [[eosinofiilid]], [[monotsüüdid]], [[basofiilid]], [[lümfotsüüdid]]. Madudel, nagu paljudel teistelgi roomajatel, on lisaks tuvastatud ka [[azurofiilid]] ja [[heterofiilid]] (ekvivalent [[imetajad\|imetajate]] [[neutrofiilid]]ele). Leukotsüüdid on, ka liigist lähtuvalt, erineva morfoloogiaga. Madude [[erütrotsüüdid]] on [[rakutuum\|tuumaga]] rakud ja nende elukaar on 600 päeva ringis.<ref>Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 06.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> ▲==[[Imetajad\|Imetajatel]]== ===[[Inimene\|Inimesel]]=== ==Vere koostisosad== 23. rida ⟶ 47. rida: [[Vereliistak\|Vereliistakuid]] ehk trombotsüüte on tervel täiskasvanud inimesel ühes mikroliitris veres 150 000-350 000. [[Vereliistak\|Vereliistakud]] on lamedad, ebakorrapäraselt ümarikud, tuumata rakud, mis osalevad [[vere hüübimine\|vere hüübimises]] ehk [[vere hüübimine\|hemostaasis]]. ▲==Vere funktsioonid== ~~====Transpordifunktsioon====~~ ▲Esmajoones on veri transportiv keskkond. ▲ Veri transpordib [[hapnik\|hapnikku]] [[kops]]udest hingatavatele kudedele ja [[süsihappegaas\|süsihappegaasi]] nendest kopsudesse. ▲* Veri toimetab [[toitaine\|toitaineid]] nende imendumise või ladestumise kohtadest sinna, kus nad ära tarvitatakse. Sealt toob veri metaboliite erituselunditesse või nende edasise ära kasutamise paikadesse. ▲* Veri on kehaomaste toimeainete transportijaks, võtab nad nende moodustumis- ja salvestuskohtadest kaasa ja toimetab nende spetsiifilise toimimise kohtadesse. ▲* Tänu vee, vere peamise koostisosa suurele soojusmahtuvusele jaotab veri ainevahetuses tekkinud soojust ning annab selle hingamiselundite ja keha välispinna kaudu ära ümbrusele. ▲====Miljööfunktsioon==== ▲Vere ringlemisel kehas kontrollivad teatud elundid pidevalt tema koostist ning füüsikalisi omadusi ja korrigeerivad neid vajaduse korral nii, et säiliks homöostaasi seisund, s.t. lahustunud ainete kontsentratsiooni, temperatuuri ja pH ulatuslik konstantsus. Selline kehasisese miljöö konstantsus on kõikide rakkude normaalse funktsiooni üheks põhiliseks eelduseks. ▲====Kaitsefunktsioon==== ▲Organismi võime sissetunginud võõrkehi ja haigusetekitajaid kahjutuks muuta on eelkõige seotud [[valge verelible\|valgete verelibledega]]. ==Laborimeditsiin== 54. rida ⟶ 65. rida: Image:SEM blood cells.jpg\|Vererakud elektronmikroskoobis </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välisallikad== * Schmidt RF, Thews G. "Inimese füsioloogia.", Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut 1997. Lk 422–438. {{Portaal\|Meditsiin}} [[Kategooria:Veri\| ]] [[Kategooria:Kehavedelikud]] [[Kategooria:Vereringelundkond]] {{Link FA\|de}}

Veri: erinevus redaktsioonide vahel