Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
24. rida:
'''Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat''' ehk lühendatult '''Eesti NSV RJRK''' (venekeelne lühend ''НКГБ Эстонской ССР'') oli Nõukogude Liidu [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]u süsteemis [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] (''Narodnõi komissariat vnutrennihh del'') struktuurüksus aastatel [[1941]] ja [[1943]]–[[1946]], mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva [[NLKP|kommunistliku partei]] juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine, represseerimine.
{{Sisukord paremale}}
* Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist NSV Liidu poolt, [[29. august]]ist [[1940]] kuni [[26. märts]]ini [[1941]]. aastal kuulus Riikliku Julgeoleku Valitsus – (''UGB -''–'' Upravlenije gossudarstvennoi bezopasnosti'') [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] koosseisu eraldi valitsusena.
 
[[ÜK(b)P Keskkomitee]] ja [[NSVL Rahvakomissaride Nõukogu]] [[3. veebruar]]il 1941.a ühismääruse alusel lahutati [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|Siseasjade]] ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Julgeoleku Rahvakomissariaat]], mille järel jaotati ka Eesti NSV-s [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]]- riikliku julgeoleku ja siseturvalisuse eest vasutavateksvastutavateks asutusteks.
 
[[Eesti NSV]] võeti kasutusele [[1940]]. aastal ja taastati [[1944]]. aastal Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadis NSVL RJRK ettenähtud tsentraliseeritud struktuur.
 
== ENSV SARKiSARK Riikliku Julgeoleku Valitsus (1940–1941)==
===Eesti NSV RJV juhtkond===
===Eesti NSV RJV organisatsioon===
*ENSV SARKiSARK Riikliku Julgeoleku Valitsuse 1. osakond
*ENSV SARKi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 2. osakond. Osakonna ülemad: [[Andrei Murro]], [[Sergei Roštšin]]
*ENSV SARKi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 3. (vastuluure)osakond
39. rida:
 
== Eesti NSV RJRK 1941. aastal ==
===Eesti NSV RJRKiRJRK juhtkond===
*Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar [[Boris Kumm]][[ 17. märts]] [[1941]] kuni augustini [[1941]]. aastal;
**Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja [[Aleksei Škurkin]] [[10. aprill]] [[1941]]-
**Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja kaadrite alal [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Sergei Kingissepp]] [[15. aprill]] [[1940]]
*Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi sekretariaadi ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku seersant]] [[Boris Gavrilevitš]]
*Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Valitsuse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|parteiorganisatsiooni]] "10-a" sekretär [[Robert Hinno]] (1895-6. märts 1941);
 
===Eesti NSV RJRKiRJRK organisatsioon===
* [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 1. osakond]] – '''välisluure piiriäärsetes riikides''', ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku kapten]] [[Samuil Samovski]]
*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. osakond]]- '''salajas-poliitiline osakond''' (“nõukogudevastaste parteide ja organisatsioonide jälgimine”; tegeles niinimetatudnn "natsionalistliku elemendi" arvestusega, infokogumisega agentide ja informaatorite abil, kirjavahetuse kontrollimisega, lendlehtede autorite ja levitajate väljaselgitamisega, [[EK(b)P KK]] ja [[Eesti NSV SARK]]-i informeerimisega rahva meeleoludest)
** [[Rudolf James]]
** 1. jaoskond, ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Aleksei Natalitš]]
79. rida:
{{vaata|Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941#NSVL SARKi SV Raudteeehitiste valveüksused)}}
 
===Eesti NSV RJRKiRJRK piirkondlikud allasutused===
{{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused}}
 
 
NKVD juures tegutses veel erilise alajaoskonnana [[sisemine valverühm]], mis koosnes eriti ustavatest meestest ülitugeva relvastusega. See koosnes peaaegu täiesti venelastest ja nende ülesandeks oli ka mahalaskmiste teostamine. Surmaotsuste täideviimise eest vastutas komandandi ametikohal olev NKVD töötaja [[Arnold Brenner]] ning kindlustas SARKiSARK [[Pagari tänava sisevangla]] ([[Pagari tänav]]a keldris) ülem [[Mihhail Sõtšenko]].
 
'''{{Tsitaat|OBJEKTIIVSE HINNANGU ANDMISEKS- Analoogseks repressiivorganiks Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiga oli Saksa [[Kolmas riik|Kolmanda Riigi]] [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i koosseisu kuulunud Julgeolekupolitsei – [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]], oma allüksuste [[Julgeolekuteenistus]]e – SD ja Salajase Riigi (poliitiline)politsei – [[Gestapo]], [[Sonderkommando 1a]], Salajase Välipolitseiga ([[Geheim Feldpolizei]] – [[GFP]]) ning [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni ajal]] Eestis tegutsenud [[Saksa erikohus|Saksa erikohtute]] süsteem, mille tulemusena represseeriti (tapeti kohtuta) ning koondus-, töö- ja kinnipidamislaagrites, [[NSDAP]] ja [[Kolmas riik|Kolmanda rii]]gi võimu vastased)}}'''
 
==Eesti NSV RJRK tegevuse lõpp 1941. aastal==
[[20. juuli]]st 1941. kuni 1943. aasta 14. aprillini 1943, pealepärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõ]]ja algust [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega 20. juulil 1941. a ühendati NSV Liidu SARK ja RJRK ühtseks NSV Liidu [[Siseasjade Rahvakomissariaat|Siseasjade Rahvakomissariaa]]diks.
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|aeg=1941; 1944–1946 |järgnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]<br> (1946–1953}}
96. rida:
 
== Eesti NSV RJRK, 1943–1946 ==
[[VK(b)P KK]] ja [[NSV Liidu Rahvasaadikute Nõukogu]] direktiivi nr. 252/2 [[11. mai]]st [[1943]]. aastast kohaselt oli NSV Liidu ja Eesti RJRK ülesanneteks:
* luuretöö läbiviimine välismaal;
* võitlus välismaiste luurete spionaaži, diversiooni, terroristliku ja muu õõnestustööga NSV Liidus;
* võitlus nõukogudevastastee elementide ja nähtuste vastu NSV Liidu elankikkonna seas ja tööstus-, transpordi-, sidesüsteemides ja põllumajanduses;
* partei juhtivkaadri ja valitsuse kaitse.
 
=== Eesti NSV RJRKiRJRK juhtkond, 1943–1946 ===
*kindralmajor [[Boriss Kumm]], Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar, [[29. märts]] 1944<ref>[[Meelis Saueauk]], [http://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/355/348 Nõukogude julgeolekuorganid Eestis 1944–1953: ülesanded, struktuur, juhtimine], Ajalooline Ajakiri, 2009, 1/2 (127/128), lk 85</ref> –
**[[Sergei Kisseljov]], Eesti NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi ministri asetäitja, [[14. veebruar]] [[1944]] – [[3. juuni]] [[1946]];
**riikliku julgeoleku alampolkovnik [[Aleksandr Mihhailov]], Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja (1944–);
**[[riikliku julgeoleku polkovnik]] [[Jevgeni Rudakov]], {{kas|Eesti NSV}}/Leedu NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja operatiivtöö alal, <ref>[http://dare.uva.nl/document/106770 Сталин и органы НКВД-МГБ в советизации стран Центральной и Восточной Европы. 1945–1953 гг.]</ref>;
**alampolkovnik [[Pavel Pastelnjak]], Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja (märts 1945. aasta märts –);
**alampolkovnik Vladimir Vedejev, Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja kaadrite alal (oktoober 1944. aasta oktoober –),
**kapten [[Vladimir Aspel]], Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari abi majandusalal<ref>[[Meelis Saueauk]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid/2008/2008_3_sisu.pdf Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (NKGB) Eestis 1944–1946], Tuna, 2008 nr. 3, lk 56–57</ref>.
* sekretariaat
Eesti NSV RJRKiRJRK juhtkond ja keskasutused asusid hoonesse [[Pagari tänav]] 1, Tallinnas, koheseltkohe pärast Tallinna hõivamist Punaarmee poolt 22. septembril 1944. aastal.
 
=== Eesti NSV RJRKiRJRK organisatsioon, 1943–1946 ===
Eesti NSV RJRKiRJRK struktuuriüksused olid vastavalt NSV Liidu RJRKiRJRK valitsuste tööliinide järgi tähistatud samade numbriga ((agentuur-)operatiivtööga tegelevad osakonnad), literaga (operatiivtööd toetavad osakonnad) või tegevusala nimetusega (haldusosakonnad, aga ka nt uurimisosakond).
* '''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond|ENSV RJRK Esimene osakond]]''' – luure (piiriäärsetes riikides), loodi alles 1945. aasta septembris;
* '''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond|ENSV RJRK Teine osakond]]''' – võitlus nõukogudevastase elemendiga ja võõrluurete agentuuriga. Ülem [[Boriss Nazarov]];
* '''Neljas osakond''' – töö [[Suursaksa Riik|Suursaksa Riigi]] luureorganite poolt mahajäetud [[agentuur]]iga. OsakonnaülemaOsakonna ülema asetäitja [[Mihhail Škurenkov]];
* '''Viies osakond''' – [[šifr]]eerimine, dešifreerimine ja [[riigisaladus]]te kaitse. Ülem [[Sergei Povarov]];
*Operatiivosakond, osakonnaülema asetäitja [[Nikolai Suhharev]]
123. rida:
* Administratiiv-majandusosakond
*Kaadrite osakond. Ülem [[Vladimir Vedejev]] (RJ rahvakomissari ja ministri asetäitja kaadrite alal), Sergei Vedištšev (kaadriosakonna ülema asetäitja);
* A osakond (''отдел «А»'')- arhiiv, statistika (sõjaväetsensuur kuni 10.11.1945. Ülem [[Georgi Melnikov]];
* B osakond (''отдел «Б»'')- operatiivteenistuste operatiiv-tehniline kindlustamine (salajane pealtkuulamine, pildistamine jms). Osakond moodustati alles 1945. aasta kevadel Ülem polkovnik [[Vladimir Ševelkov]].
* V osakond (''отдел «В»'')- posti- ja telegraafiside kontroll ja perlustatsioon, asukohaga Peapostkontoris Tallinnas [[Suur-Karja tänav]]al. Ülem [[julgeoleku alampolkovnik]] [[Aleksei Tarassov]]<ref>[[Pearu Kuusk]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KuuskPearu_Vabastajad_TUNA2008_3.pdf Vabastajad või vallutajad? Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu Linnaosakonna tegevusest 1944. aastal], Tuna, 2008 nr 3</ref>;
*Kuues jaoskond – [[NLKP|kommunistliku partei]]juhtkonna ja valitsuse kaitse. Ülem [[Aleksei Sutšilin]];
*Raadioside jaoskond – (raadioside ja -[[raadioluure]]). Ülem Aleksei Zverjev;
136. rida:
*NSV Liidu RJRK Leningradi valitsuse [[Eesti raudtee RJRK Transpordi osakond]], ülem [[riikliku julgeoleku alampolkovnik]] Aleksei Grigorjev. Julgeoleku transpordi liiniosakond asus Tallinnas [[Suur-Kloostri tänav|Vaksali tänav]] 11a;
*NSV Liidu [[Eesti Basseini RJRK Veeteede osakond]], ülem riikliku julgeoleku alampolkovnik Ivan Surovskihh.
*NSV Liidu SARKi sisevägede üksused: SARKiSARK 5. diviisi 260. laskurpolk (1411 ohvitseri ja sõdurit), Tallinnas, Narvas, Paides ja 138. laskurpolk (1370 ohvitseri ja sõdurit), Tartus, Valgas, Võrus, Viljandis ja Pärnus.
*NSVL SARKi sisevägede üksused: SARKiSARK konvoivägede 392. polk ja 484. üksik konvoipataljon Narvas.
;SARKi ja RJRK organieidorganeid Eesti NSV-s kureeris 22. novembrist 1944 kuni 1945. aasta septembrini ÜK(b)P Eesti Büroo liige janing NSVL SARKi ja RJRKiRJRK Eesti volinik 3. järgu riikliku julgeoleku komissar [[Nikolai Sazõkin]]; 14. septembrist 1945 kuni 1947. aasta maikuunimaini kindralleitnant [[Nikolai Gorlinski]].
 
===Eesti NSV RJRKiRJRK piirkondlikud allasutused===
{{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused}}
 
[[NSV Liidu Ülemnõukogu]] määrusega [[194615. märts]]. aastai [[15.1946|1946 märtsmäärusega]]i nimetati NSV Liidu rahvakomissariaadid ümber ministeeriumiteksministeeriumideks. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat nimetati ümber [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]iks ning vastavalt NSV Liidu RJM riikliku julgeoleku ministri [[Vsevolod Merkulov]]i käskkirjale nr 00107 «"RJRK ümbernimetamisest»" [[22. märts]]ist, nimetati ümber ka NSVL RJM liiduvabariikide riikliku julgeoleku struktuuriüksused rahvakomissariaatidest- ministeeriumiteksministeeriumideks<ref>[http://shieldandsword.mozohin.ru/documents/order22346.htm Приказ МГБ СССР № 00107 «О переименовании органов НКГБ»]</ref>.
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|aeg=1941; 1944–1946 |järgnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] <br> (1946–1953)}}