Erinevus lehekülje "Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum" redaktsioonide vahel

Alustasin Eesti Spordimuuseumi info suuremahulist täiendamist. Eesti Spordimuuseumi arendusjuht.
(Alustasin Eesti Spordimuuseumi info suuremahulist täiendamist. Eesti Spordimuuseumi arendusjuht.)
[[Pilt:Eesti Spordimuuseum.jpg|pisi|Eesti Spordimuuseumi hoone]]
[[Baltimaad|Baltimaade]] suurim spordimuuseum, '''Eesti Spordimuuseum''', asub [[Tartu]] vanalinnas aadressil Rüütli 15.
'''Eesti Spordimuuseum''' (lühend '''ESM''') on üks riiklikest keskmuuseumidest [[Eesti]]s, mille tegevuse eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, läbitöötamine ja avalikkusele tutvustamine. Muuseum on asutatud [[1963]]. aastal ja tegemist on [[Baltimaad|Balti riikide]] suurima spordimuuseumiga.
 
Muuseumi eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse pidevalt erinevaid näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid.
Eesti Spordimuuseum paikneb [[Tartu]] linnas [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 15, [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i vastas. Varem on see tegutsenud ka [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] spordihoones, nüüdses [[Tartu Maarja kirik]]us, [[Kuperjanovi tänav|Kuperjanovi]] ja [[Pepleri tänav]]a nurgal.
 
Tavapäraste spordiajalooliste ülevaadete kõrval on muuseumi eesti- ja ingliskeelsel püsinäitusel võimalik uudistada suurejoonelist [[Eesti olümpiavõitjad|olümpiamedalite]] kollektsiooni, proovida jõudu ja osavust [[Köievedu|köieveo]]- ja jalgrattasimulaatoritel, osaleda virtuaalses [[olümpiamängud|olümpiarännakus]], pildistada end vanade jõumeeste seltsis, tutvuda vanade spordilehtedega ja palju muud. Lisaks püsinäitusele on muuseumis igal aastal ligi kümmekond väiksemat näitust ning muuseum korraldab ka hulgaliselt näituseid ja väljasõite väljaspool Tartut.
 
[[9. veebruar]]il [[2011]] avati [[Otepää]]l spordimuuseumi filiaal [[Otepää talispordimuuseum]], mis asub [[Tehvandi staadion]]i hoones. Selle eelkäija oli 2001. aastal avatud Otepää Suusamuuseum, mis sai 2003. aastal ka [[FIS]]-i tunnustuse. <ref>http://www.otepaa.ee/uudiste-arhiiv/1361-otepaeae-talispordimuuseum-avab-uksed</ref>
 
==Ajalugu==
Muuseumi direktor on [[Daimar Lell]]<ref>http://www.spordimuuseum.ee/tootajad</ref>.
Mõte “spordiasjade muuseumi” rajamisest on Eestimaal olemas olnud sadakond aastat. Juba [[1913]]. aastal arutlesid muuseumi avamise üle Tallinnas tegutsenud [[Kalev (spordiselts)|Kalevi]] seltsi liikmed. Tolle aja kohta oli tegemist äärmiselt uuendusliku ideega, sest iseseisvalt tegutsevaid spordile pühendatud muuseume maailmas veel peaaegu ei tuntudki!
 
1920. aastatel võeti muuseumi loomise plaan ka [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] põhikirjaliste tegevuste hulka. Spordiajalooliste materjalide kogumine keskliidu juurde sai endise elukutselise maadleja [[Tõnu Võimula]] südameasjaks.
2012. aastast avaldab Eesti Spordimuuseum väljaannet "[[Sport & Muuseum]]", selle peatoimetaja on [[Kalle Voolaid]].
 
'''Muuseumi tegelik loomine.''' Sõjatuulte vaibudes pärandas [[Tõnu Võimula]] nii idee kui ka enda poolt kogutud materjalid toona Tartu ülikoolis spordiajalugu õpetanud Johannes Laidverele. Mitmete entusiastide ühispingutuse tulemusena moodustati 1962. aastal spordimuuseumi asutamise toimkond, mida juhtis [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] kehalise kasvatuse kateedri juhataja [[Aksel Tiik]].
==Ajalugu==
Mõtteid spordiasjade muuseumi loomisest mõlgutati Eestimaal juba 20. sajandi alguses. Nii mainiti Eestimaa Spordiseltsi "[[Eesti Spordiselts Kalev|Kalev]]" 1913. aastal ilmunud põhikirjas, et "oma eesmärgi kättesaamiseks wõib selts spordiasjade museumi awada". Samasugune punkt seisis ka Järvamaa Spordiseltsi "[[Maleva (spordiselts)|Maleva]]" [[1914]]. aasta kinnitatud põhikirjas.
 
Toimkond tegutses mõjusalt ja juba 28. jaanuaril 1963 kinnitas ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Just seetõttu peetaksegi 28. jaanuari Eesti Spordimuuseumi sünnipäevaks. Ühiskondlikel alustel tegutsenud muuseumi direktoriks sai Aksel Tiik.
Muuseumi(te) avamiseni tookord siiski ei jõutud, mõte muuseumi asutamisest aga jäi. Ja kuigi 1918. aastal end iseseisvaks kuulutanud Eestil tuli esialgu oma iseseisvust kaitsta ja tõestada, jõudsid ärksamad sporditegelased [[1919]]. aastal spordi keskorganisatsiooni loomiseni. Tagatipuks saadeti sportlased ka [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal olümpiamängudele]], kust toodi Eestisse ka esimene [[kuldmedal]].
 
'''Riiklik Spordimuuseum.''' Sammhaaval sai ühiskondliku muuseumi inimestele selgeks, et nende entusiasmist muuseumi arengu tagamiseks ei piisa ja nii võeti suund riikliku muuseumi loomisele. 1. juulil 1967 asutatigi lõpuks [[ENSV Ministrite Nõukogu]] määrusega ENSV Kultuuriministeeriumile alluv riiklik spordimuuseum, mille esimeseks direktoriks sai spordimuuseumi sünnile kaasa aidanud spordiajaloolane [[Olaf Langsepp]].
Aastal [[1922]] kinnitatud Eesti Spordi Keskliidu põhikirjas kopeeriti 10 aasta tagust "Kalevi" põhikirja – ESKgi võis "avada spordisse puutuvate objektide ja kirjanduse museumi". Spordimuuseumi loomise hingeks sai [[Peterburi]]st naasnud sporditegelane [[Tõnu Võimula]]. Päris muuseumini ei jõutud seegi kord, ometi on tänasesse muuseumisse jõudnud ligi 400 Võimula juhtimisel kogutud [[museaal]]i.
 
'''Hetki muuseumi ajaloost:'''
Uuesti loodeti muuseumile alus panna 1934. aastal [[I Eesti mängud]]e raames toimunud spordinäituse baasil, kuid sedagi üritust ei krooninud edu.
 
[[1969]]: esimene näitus väljaspool oma maja – “Maadluskorüfee [[Georg Hackenschmidt]]”
Spordimuuseumi asutamiseni tegelikkuses jõuti alles 1960. aastate alul. Muuseumi loomise keskuseks kujunes Tartu, idee vedajateks [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] õppejõud [[Aksel Tiik]], raskejõustiku-uurija [[Olaf Langsepp]], [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i õppejõud [[Johannes Laidvere]] jt. Spordimuuseumi rajamist valmistas ette [[Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liit|Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu]] Teaduslik-Metoodilise Nõukogu (ENSV SOL TMN) spordiajaloo komisjon, kuhu Tiigi, Langsepa ja Laidvere kõrval kuulusid ka TÜ kehakultuuriteaduskonna õppejõud [[Feliks Parre]] ja [[Erich Kübarsepp]], aspirant [[Olaf Langsepp]], TPI kehalise kasvatuse kateedri dotsent [[Ruudi Toomsalu]], ajakirja [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]] peatoimetaja [[Juhan Mandre]] ja toimetuseliige [[Anatoli Org]] ning TÜ ajaloolane [[Karl Siilivask]]. Komisjon tegi ENSV SOL esimehele [[Nikolai Vanaselja]]le ettepaneku muuseumi rajamiseks 13. märtsil 1962.<ref name="asutamisest">Aksel Tiik "Eesti Spordimuuseumi asutamisest" – Rmt: "Tartu ja kultuur" Tln: Eesti Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, 1990, lk 188–199</ref> 1962. aastal oldi muuseumi käivitamiseks valmis.
 
[[1971]]: avaneb I püsiekspositsioon “Eesti kehakultuuri ja spordi ajaloost”
17.-18. detsembril 1962 toimus EPA aulas I vabariiklik eesti kehakultuuri ajaloo alane teaduslik konverents. Selle korraldasid spordiajaloo komisjon ja spordimuuseumi asutav toimkond, kes pidasid konverentsi teisel päeval ka ühise laiendatud koosoleku, kus otsustati esitada ENSV SOL-i nõukogule muuseumi põhikirja projekt ning taotleda 1963. aasta eelarveks 500 rubla<ref name="asutamisest" />.
 
[[1975]]: kogud ületavad 10000 museaali piiri<ref>http://www.spordimuuseum.ee/spordimuuseumisse-joudis-100000-museaal</ref>
[[28. jaanuar]]il 1963 kinnitas ENSV Spordiühingute ja –organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Spordimuuseum oli loodud. Ühiskondliku spordimuuseumi esimene direktor oli Aksel Tiik. Ruumid saadi kasutamiseks Eesti Põllumajanduse Akadeemialt tollases [[EPA spordihoone]]s ([[R. Pälsoni tänav]] 1, varasem)<ref name="asutamisest" />. Muuseum toimis ühiskondlikel alustel, palgalisi ametikohti polnud.
 
[[1977]]: algab I spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistlus
Aksel Tiigi mälestuste kohaselt tekitas muuseumi asutamine ka vastuseisu. Näiteks teatas SOL Tallinna Linna Nõukogu esimees H. Mikk 16. märtsil 1963, et Tallinna spordiveteranid otsustasid avada spordiosakonna [[Tallinna Linnamuuseum]]is, kuhu on antud nii likvideeritud spordiühingu [[Spartak (spordiühing)|Spartak]] kui ka [[Tallinna Spordiliit|Tallinna Spordiliidu]] dokumendid.<ref name="asutamisest" />
 
[[1978]]: toimub spordimuuseumi I konverents
5. aprillil 1963 avati EPA spordihoone võimlemissaalis esimene näitus "Spordimuuseumi kogud". Väljapanekul oli üle 500 eksponaadi, külastajaid oli üle tuhande. Stendid ja alused laenati [[Etnograafiamuuseum]]ilt, kujundasid [[Tartu Kunstimuuseum]]i töötajad, kulud kandis SOL Tartu linna nõukogu.<ref name="asutamisest" />
 
[[1987]]: avaneb II püsiekspositsioon “Kehakultuur ja sport Eestis”
[[1. juuli]]st [[1967]] sai ühiskondlikust muuseumist riiklik – Eesti NSV Kultuuriministeeriumile alluv Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum. Eeltöö selleks algas juba 1964. aastal, kaaluti ka muuseumi viimist Tallinna<ref name="asutamisest" />. Lõpuks sai muuseumi asukohaks siiski [[Tartu Pauluse kirik]]u tiibhoone [[Riia tänav]]al. Riikliku muuseumi esimeseks direktoriks sai Olaf Langsepp, kelle 1971. aastal vahetas välja [[Enn Mainla]].
 
[[1989]]: luuakse Eesti Spordiajaloo Selts
Spordimuuseumi esimene püsiekspositsioon avati [[26. november|26. novembril]] 1971. 1974. aasta märtsis püsiekspositsioon suleti – algas pikk remondi- ja laienemise protsess, mis lõppes alles 1986. aastal. Remondiperioodil tegutseti aktiivselt väljaspool maja – korraldati ajutisi näitusi, erinevaid üritusi ja peeti spordiajalooalaseid loenguid.
 
[[1993]]: kogud ületavad 50000 museaali piiri
[[Pilt:QRpedia Eesti Spordimuuseumis.jpg|pisi|left|Spordimuuseum võttis 8. juunil 2012 esimese muuseumina Eestis kasutusele [[QRpedia]] süsteemi.]]
[[18. detsember|18.detsembril]] [[1987]]. aastal avati muuseumi teine püsiekspositsioon.
 
[[1995]]: [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kiriku]] tiibhoone tagastatakse kogudusele
Eesti taasiseseisvumine tõi paljudele kultuuriasutustele vabamad käed ja uued võimalused, kuid ka palju probleeme. Üldine majanduslik madalseis mõjutas nii muuseumi finantseerimist kui ka külastatavust. Lisaks tagastati 1995. aastal muuseumi senised ruumid [[Tartu Pauluse kogudus|Pauluse kogudusele]]. Õnneks leiti spordimuuseumile kiiresti uus asukoht. Uus muuseum otsustati rajada Tartu kesklinna Rüütli tänavale Tartu vanasse postimajja. Hoone rekonstrueerimisega saadi valmis 2001. aastal.
 
[[1996]]: muuseumile antakse üle tulevane uus kodu – Tartu endine postimaja
[[1. oktoober|1. oktoobril]] [[2001]] avati uue muuseumihoone uksed külastajatele. Lisaks spordimuuseumile asuvad majas ka [[Eesti Postimuuseum]]i näituseruumid. 2001. aasta juulist asus muuseumi etteotsa [[Mati Tolmoff]].
 
[[2001]]: toimub uude koju kolimine
Koos uue majaga uuenes spordimuuseum nii sisemiselt kui väliselt. Hoidlate poolest on spordimuuseum üks kaasaegsemaid Eestis. 2004. aastal avati ka igati kaasaegne ja atraktiivne püsiekspositsioon.
 
[[2001]]: avaneb veebileht [http://www.spordimuuseum.ee www.spordimuuseum.ee]
Põhjaliku ülevaate muuseumi ajaloost ja kogudest leiab 2003. aastal ilmunud esinduslikust juubelialbumist "Eesti Spordimuuseum 40".
[[Pilt:QRpedia Eesti Spordimuuseumis.jpg|pisi|left|Spordimuuseum võttis 8. juunil 2012 esimese muuseumina Eestis kasutusele [[QRpedia]] süsteemi.]]
[[2002]]: kogud ületavad 100000 museaali piiri
 
[[2004]]: avaneb III püsiekspositsioon “Hortus Athleticus”
[[Pilt:Estonian Sports Museum.jpg|pisi|]]
 
[[2006]]: Eesti Spordimuuseumist saab rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku OMN asutajaliige
 
[[2010]]: Eesti Spordimuuseum liitub rahvusvahelise spordiarhiivide võrgustikuga ICA/SPO
 
[[2011]]: uksed avab spordimuuseumi esimene filiaal – Otepää Talispordimuuseum
 
[[2012]]: ilmavalgust näeb ajakirja "Sport&Muuseum" esimene number
 
[[2013]]: Eesti Spordimuuseum tähistab 50. sünnipäeva
 
==Kogud==
[[Pilt:Estonian Sports Museum.jpg|pisi|]]
Seisuga 1. jaanuar 2006 oli ESM-is arvel 115 430 spordiajaloolist museaali, milledest valdav enamus pärineb 20. sajandist. Sõltuvalt iseloomust jagunevad esemed 18 alakogusse.
Eesti Spordimuuseumis kogutakse ja säilitatakse esmajoones Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialast materjali. Juba ühiskondliku muuseumi päevil alanud tegevus on edenenud ja arenenud edukalt ning tänaseks on suur osa kogudest kantud ka ülemaalisse muuseumide infosüsteemi [[MuIS]]<ref>http://www.muis.ee</ref>, mis muudab need huvilistele hästi leitavaks.
 
[http://www.spordimuuseum.ee/kogu Muuseumi kogu koosneb 18 alakogust. 1. jaanuaril 2014 oli Eesti Spordimuuseumis arvel 137 983 spordiajaloolist museaali. Suurimad alakogud olid fotokogu (34,6% museaalide üldarvust kuulus sinna) ja medalikogu (21,2%), väikseim filmi- ja videokogu (0,06%).]
 
Muuseumis paikneb ka Eesti suurim spordiraamatukogu, mis sisaldab ligi 25 000 spordialast trükist. Raamatukogus on võimalik tutvuda ka spordimuuseumi arhiivkogus leiduvate materjalide - käsikirjade, diplomite ja mitmesuguste dokumentidega. Kõikide materjalidega saab töötada kohapeal, kojulaenutust ei toimu. Spordimuuseumi raamatukogu on avatud tööpäeviti kell 9.00 – 16.00.
== Vaata ka ==
*[[Eesti sport]]
* [[Tartu muuseumid]]
 
==Viited==
<references />
{{viited}}
 
==Kirjandus==
* [[Aksel Tiik]] "Rajame aktiivi kaasabil spordimuuseumi" Kehakultuur 4/1962
* "Eksponeeritud medalid ja märgid" Tartu: Eesti NSV Spordimuuseum, 1972
* "Экспонируемые материалы" Тарту, 1972
* "Eesti NSV Spordimuuseum" (koostaja [[Enn Mainla]]) Tartu: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1973
* "Музей спорта ЭССР (Тарту): путеводитель" (koostaja Enn Mainla) Тарту: Министерство культуры ЭССР, 1974
* Aksel Tiik "Eesti Spordimuuseumi asutamisest" – Rmt: "Tartu ja kultuur" Tln: Eesti Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, 1990, lk 188–199
* "Eesti Spordimuuseum 40" (koostaja [[Kalle Voolaid]], toimetajad Kalle Voolaid ja [[Anu Sillastu]]) Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2003
* "AkselSport Tiik& Muuseum: artikleidEesti jaSpordimuuseumi uurimusiperioodiline väljaanne" (peatoimetaja Kalle Voolaid) Tartu: Eesti Spordimuuseum, [[Eesti Spordiajaloo Selts]], 20072013
* "Sport & Muuseum: Eesti Spordimuuseumi perioodiline väljaanne" (peatoimetaja Kalle Voolaid) Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2012
 
==Välislingid==
*[http://www.spordimuuseum.ee Kodulehekülg]
* [http://www.olympic.org/museum/collaborate/olympic-museums-network/olympic-museums/estonian-sports-museum Eesti Spordimuuseum Olümpiamuuseumide Koostöövõrgustiku OMN kodulehel]
* [http://sport.err.ee/v/sumo/9e96a9a1-73a3-4ddc-9ace-08723956ee60 Eesti Spordimuuseumis avati näitus "Baruto. 10 aastat Jaapanis"] sport.err.ee, 17.06.2014
* [http://tartu.postimees.ee/2789118/spordimuuseumis-saab-tutvuda-uliopilasmangudega Spordimuuseumis saab tutvuda üliõpilasmängudega] Tartu Postimees, 09.05.2014
* [http://www.eok.ee/tallinna-lennujaamas-avati-eesti-spordiajalugu-tutvustav-n%C3%A4itus Tallinna lennujaamas avati Eesti spordiajalugu tuvustav näitus] EOK, 20.12.2013
* [http://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/fotod-spordimuuseumis-avati-naitus-gigantide-duell-eesti-ja-usa-suurheitlused-korvpallivaljakutel.d?id=66286576 Spordimuuseumis avati näitus "Gigantide duell. Eesti ja USA suurheitlused korvpalliväljakutel"] Delfi sport, 13.06.2013
* [http://www.eestisport.ee/uudised/67-varia/4196-ilmus-uus-korvpalliraamat-gigantide-duell-eesti-ja-usa-voitlustest.html Ilmus uus korvpalliraamat "Gigantide duell" Eesti ja USA võitlustest] eestisport.ee, aprill 2013
 
{{Coordinate|NS=58.38234|EW=26.721368|type=landmark|region=EE}}
12

muudatust