Lübeck: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
31. rida:
==Seoseid Eestiga==
Lübeck toetas [[Saksa Ordu]]t, mille haru [[Liivi ordu]] oli juhtiv jõud Läti ja Eesti alade ristiusustamisel Maarjamaa ristisõjas. Kesk- ja varauusaegsesse Hansa Liitu kuulunud Lübecki ja Eesti linnade vahel toimus sajandeid elav kaubandus ja inimeste liikumine, millega kaasnesid ka kultuurilised mõjud. Näiteks oli praeguseks [[Niguliste kirik]]us eksponeeritava "[[Surmatants (Notke)|Surmatants]]u" autor [[Bernt Notke]] just Lübecki kunstnik, Lübecki ehitusmeistri [[Georg Teuffel]]i projekti alusel ehitati aga [[Narva raekoda]]. [[Lübecki linnaõigus]]e said Eesti linnadest teadaolevalt [[Tallinn]], [[Rakvere]] ja [[Narva]]. Ka pikim Eestist alguse saanud jäätee oli 1323. aastal [[Saaremaa]] ja Lübecki vahel. Esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutlustega ilmusid 1525. aastal Lübeckis, kuid hävitati linna katoliikliku rae käsul. [[Tartu Jaani kogudus]]e kaplani [[Franz Witte]] tõlgitud [[Lutheri katekismus]] trükiti Lübeckis kas 1553. või 1554. aastal.
Tallinnast veeti Lübeckisse ohtralt [[lina]]. 16. sajandil teravnes Tallinna ja Lübecki vaheline konkurents idakaubanduses, kui Tallinna kaupmehed püüdsid takistada lüübeklaste otsesidemeid Liivimaaga; selle tulemusel suundusid Lübecki laevad Tallinnast mööda, otse Narva ja [[Viiburi]]sse. Rivaliteet ning Lübecki laevade arest Rootsi võimude poolt 1562. aastal viis [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastase sõjani]]. Sõja käigus, kui [[Rootsi]] ja Lübeck olid eri leerides, oli Lübecki ja Eesti alade vahel ka otsene sõjaline kokkupõrge: 1569. aasta juulis saabus [[Tallinna laht]]e Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul ägedalt. Taanlased ja lüübeklased riisusid Tallinna sadama täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva.
Kuna sakslased ja baltisakslased liikusid Baltimaade ja Saksamaa vahet tihedalt veel sajandeid, pärinevad Lübeckist ka mitmed Eestis tegutsenud kultuuri- ja ühiskonnategelased, näiteks Glehnide suguvõsa Eesti haru rajaja, kaupmees Heinrich von Glehn ning Tartusse 1810. aastal kooli rajanud [[Johann Martin Asmuss]] Tartu kirjastaja [[Heinrich Laakmann]]. Tuntud raamatutegelastest on Lübeckis sündinud Indrek Hargla keskaegset Tallinnat kujutavate kriminaalromaanide peategelane, apteeker [[Melchior Wakenstede]].
[[Tartu Jaani kirik]]u üks kabeleid kandis nime Lübecki kabel. 2004. aastal anti Jaani kiriku kõrval asuvale jalakäijate tänavale nimeks [[Lüübeki tänav]].
| |||