Monotsüüt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: '{{pooleli}} '''Monotsüüt''' (ka ''õgirakk''; ladina ''monocytys'') on paljude selgroogsete lümfoid(-immuunsüsteem|immuun...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 8. juuli 2014, kell 17:41

Monotsüüt (ka õgirakk; ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud, kes liiguvad verega.[1]

Monotsüüdid küpsevad luuüdis monoblastidest ja liiguvad vereringesse. Vereringes ringlevad nad mõned tunnid kuni mõned päevad ja migreeruvad siis kudedesse nagu põrn, maks, kopsud ja luuüdi, kus küpsevad makrofaagideks. [2] Makrofaagideks või dendriitrakkudeks transformeerumine ja kudedesse liikumine toimub sagedasti põletikuliste signaalide kuhjudes (mitte kõik makrofaagid ja dendriitrakud ei küpse monotsüütidest).

Monotsüüdid kuuluvad leukotsüütide hulka.

Monotsüüdid on multifunktsionaalsed ja osalevad organismi homöostaasis, immunkaitses ja kudede reparatsioonis.

Kudedesse migreerunud monotsüüdid komplekteerivad kohalike kasvufaktorite toimel proinflammatoorseid tsütokiine ja haaravad mikroobide ning rakkude jäänukeid ning toksilisi molekule.

Monotsüütide areng, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Patoloogia

Monotsüütidega (ja makrofaagidega) seostatakse inimestel mitemid perekondlikke ja omandatud haiguslikke seisundeid.

Perekondlikud

Gaucher' tõbi, Niemanni-Picki tõbi.

Monotsütoos

Monotsüütide hulk (rohkus) veres tõuseb vastusena krooniliste infektsioonide, autoimmuunhaiguste ja verehaigustega ja ka mõnede vähivormide korral.<ref name="Merck Manual Home">

Viited

  1. "Meditsiinisõnastik" 482:2004.
  2. "The Merck Manual Home Health Book", Monocyte Disorders, veebiversioon (vaadatud 08.07.2014)

Kirjanduslikud allikad