Kingissepp: erinevus redaktsioonide vahel

[[1384]]. aastal ehitasid [[novgorod]]lased [[Vadjamaa]]le [[Jamburgi linnus|linnuse]] ''Jam'' (ka ''Jamski gorodok''), mis pidas vastu rootslaste rünnaku. 15. sajandil oli linnuse kohta kasutusel Liivimaal ja saksakeelses kirjanduses [[rööpnimetus]] Nyslott<ref>Клейненберг И.Э., [http://annales.info/rus/novgorod/yam.htm#_ftn7 О названии новгородского пригорода Ямы в западных источниках XV в.]</ref>, vene keeles ''Ниенслот'', ehk Uus linn-uus linnus. 1449. aastal alustati uue [[Jamburgi kindlus]]e ehitamist, mille mõõdud olid ca 140 m ja 240 m ning [[pindala]] ca 2, 6 [[hektar]]it. Aastatel 1510–1520 täiendati kindluse kaitserajatisi: laiendati kindlusemüüre ja kaasajastati suurtükikaitset.

[[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595) |1590–1595. aastate Vene-Rootsi sõja]] tulemusel vallutasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed [[Venemaa tsaar]]i [[Fjodor I]] juhtimisel Ingerimaa ning said [[Täyssinä rahu]]lepingu alusel [[Ingerimaa]] koos sealsete [[linnus]]te ja [[linn]]adega ([[Jaanilinn]], Jama, [[Koporje]], [[Schlüsselburg]]) ning [[Käkisalmi lään]]i, mis olid kõik saadud [[Pljussa vaherahu]]ga.

1656. aasta alanud [[Rootsi–VeneVene-Rootsi sõda (1656–1658)|Rootsi–Vene sõjas]] hõivasid [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] väed 1658. aasta alguses [[Jamburg]]i eeslinna. Sõja lõpetas [[1658]]. aasta lõpus sõlmitud Rootsi ja Venemaa vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]].