California Ülikool Berkeleys: erinevus redaktsioonide vahel

California Ülikool Berkeleys asutati 1868. aastal. See on California ülikoolide süsteemi kuuluvatest ülikoolidest vanim. Lisaks ülikoolile kaashaldab UC Berkeley ülikool kolme riiklikku laborit: Lawrence Berkeley, Lawrence Livermore'i ja Los Alamose laborit.

Berkeley õppejõudude, teadlaste ning vilistlaste seas on 72 [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaati, 7 [[Fieldsi medal]]isti ning 11 [[Pulitzeri auhind|Pulitzeri auhinna]] laureaati. Koos Berkeley riikliku laboriga on UC Berkeley ülikooli teadlased avastanud 16 keemilist elementi, sealhulgast [[plutoonium]]i, [[kalifornium]]i, [[berkeelium]]i ja [[einsteinium]]i. Berkeley füüsik [[Robert Oppenheimer]] oli Teise maailmasõja ajal [[Manhattani Projekt]]i teadusdirektor. Selle koordineerimiseks rajas ta Los Alamose Riikliku Labori. Projekti raames töötati välja esimesed tuumapommid. UC Berkeley ülikooli õppejõud [[Edward Teller]] töötas koos kollegi [[Stanislaw Ulami]]ga välja vesinikupommi.

Berkeley ülikooli raamatukogu on 11,5 miljoni köitega suuruselt neljas akadeemiline raamatukogu Ameerika Ühendriikides (Harvardi Ülikooli, Illinoisi ülikooli ja Yale'i Ülikooli raamatukogu järel). Ülikooli raamatukogu koosneb 32 alaraamatukogust. Märkimisväärsete kollektsioonide hulka kuuluvad C.V. Kerri Ida-Aasia raamatukogu, mis on suurim omalaadne läänemaailmas, ning Bancrofti haruldaste käsikirjade raamatukogu, mis on üks suuremaid USAs ning kus hoiustatakse muu hulgas [[Mark Twain]]i erakogu ning [[Homeros]]e ja [[Euripides]]e teoste käsikirju <ref>http://bancroft.berkeley.edu/collections/ Allika kasutuskuupäev: 07.07.2014 </ref>.