Närvisüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AllanPH (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
AllanPH (arutelu | kaastöö)
15. rida:
Närvirakk on peamiseks infotöötlust vahendavaks rakutüübiks närvisüsteemis. Tüüpilisel närvirakul on neli funktsionaalselt erinevat osa<ref> Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref>.:
# Raku keha (sooma): Raku keha on närviraku metaboolne keskus, kus toimub nii geenide ekspressioon kui energia tootmine [[Mitokonder|mitokondrites]].
# [[Dendriit|Dendriidid]];: närvijätked, mis on närvirakkude sisendstruktuuriks.
# [[Akson]];: Akson on raku väljundjätke, mis kannab närviimpulsse rakukehast presünaptiliste terminalideni.
# [[presünaptiline terminal|Presünaptilised terminalid]]: Selles rakukompartmendis muudetakse närviimpulss ümber biokeemiliseks signaaliks. Närviimpulsi jõudmisel presünaptilisse terminali vabastatakse seal paiknevatest vesiikulitest närvi virgatsainedd (ingl. k. ''neurotransmitter'') sünaptilisse pilusse.
[[Sünaps|Sünapsid]] on struktuurid, kus närvirakud vahetavad omavahel informatsiooni. Sünapsid võivad olla kas keemilised või elektrilised. Keemilistes sünapsites konverteeritakse närviimpulss ümber virgatsaine erituseks, mida detekteeritakse Elektrilistes sünapsites kandub närviimpulss üle järgmisse närvirakku otse. Sünapsite abil moodustavad närvirakud elektrokeemilisi signaale juhtivaid närvivõrgustikke.