Erinevus lehekülje "Stefan Batory" redaktsioonide vahel

P (Robot: en:Stephen Báthory is a good article)
 
Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli [[interregnum]]i ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1576.
==LiiviLiivimaa sõda==
[[Image:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg|thumb|333px|[[Stefan Bátory]] [[Pihkva]]s ([[Jan Matejko]] [[maal]]).]]
{{Vaata|LiiviLiivimaa sõda}} ja ''[[Vene-Poola sõda (1562–1582)]]''
[[1575]]. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola. [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] aga oli abielus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] teise tütre [[Katarzyna Jagiellonka]]ga.
[[File:Polish-Lithuanian Commonwealth 1582.PNG|pisi|Rzeczpospolita 1582. aastal]]
[[1582]]. aastal sõlmis [[Moskva tsaaririik]] Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning [[10. august]]il [[1583]]. Rootsiga [[Pljussa vaherahu]]. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] alad) jäid Rzeczpospolitale. [[Jam Zapolski vaherahu]]ga sai Stefan enda kätte kogu [[Vana-Liivimaa]] lõunaosa, mis liideti [[Rzeczpospolita]]ga ja millest hiljem kujunes [[Liivimaa kubermang]].
{{Vaata|Poola aeg}} ''Liivimaal''
 
==Isiklikku==
Stefan Batory õetütar oli krahvinna [[Erzsébet Báthory]] (1560–1614) ehk Verine Krahvinna.
65 968

muudatust