Alfred Kongo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P + pilt |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Kanepi-Mäe kalmistu - Alfred Kongo.JPG|pisi|Alfred Kongo haud [[Kanepi-Mäe kalmistu]]l.]]
'''Alfred Kongo''' ([[10. oktoober]] [[1906]] [[Kanepi]] – [[31. detsember]] [[1990]] [[Tartu]]) oli eesti
Pallase kunstikooli astus Alfred Kongo [[1929]]. aastal ja lõpetas [[Villem Ormisson]]i ja [[Ado Vabbe]] õpilasena ühena viimastest pallaslastest koos [[Viktor Karrus]]e ja [[Endel Kõks]]iga Konrad Mäe nimeliseks Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks ümber nimetatud kooli aastal 1940. Eesti kunstiellu lülitus ta 1930ndate lõpul koos [[Elmar Kits]]e, [[Endel Kõks]]i ja [[Lepo Mikko]]ga, leides tunnustust kui isikupärase laadiga maalija.
Meistriklassi õpilasena maalis Kongo 1940. aastal [[Tartu kommertsgümnaasium]]i tellimusel suureformaadilise pannoo “Kanepi maastik” (praegu [[Tartu Kunstimuuseum]]i kogus), mis jäigi tema ainsaks monumentaalteoseks. Lõputööna maalis ta ühe väheseid figuraalseid kompositsioone “Ateljees”, kus maaliva modellina on jäädvustatud sel ajal kunstikoolis õppinud [[Valve Janov]].
Pärast kõrgema kunstikooli lõpetamist jäi Kongo Tartusse. Alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi ta ilma Pallase lõpetajatele varem võimaldatud enesetäiendamisperioodist Euroopas. Ta ei reisinud kunagi [[Pariis]]i ja nagu mitmetele teistele kaasaegsetele jäi tallegi aastakümnete jooksul ainsaks võimaluseks näha Pariisi koolkonna meistrite originaaltöid sõjajärgsetel sõitudel [[Peterbur]]i ja [[Moskva]] kunstimuuseumidesse. 1940–1941 oli Kongo [[Eesti Kunstnike Kooperatiiv]]i Tartu osakonna asjaajaja. Tema tegevusest sõja-aastatel on vähe andmeid. Kongol õnnestus vältida mobilisatsiooni nii Nõukogude kui Saksa armeesse ning ta veetis sõjaperioodi Tartus ja kodutalus. Sobimatuna nõukogulikku loomereeglistikku järgnes töö [[Tartu Kunstifond]]i nahaateljees. 1946–1948 töötas Kongo Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis assistendi ametikohal sisuliselt maaliõppejõuna, kuid [[1948]]. aastal alanud nõiajaht rahvuslikule intelligentsile ei jätnud puutumata ka Kongot. Ta vabastati õppejõu kohalt ning ligi 10 aasta jooksul oli välistatud tema esinemine näitustel.
[[1958]]. aastast peale esines Kongo taas näitustel. 1960ndate teisest poolest said võimalikuks neil aastail tavapärased reisid [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]]sse, Saksa Demokraatlikku Vabariiki ja [[Soome]]. Aastail 1960–1986 oli Kongo dekoratiivmaali õppejõud [[Tartu Kunstikool]]is. Tema õpilastest on kasvanud rida nimekaid kunstnikuisiksusi nagu [[Leili Muuga]], [[Tiit Pääsuke]], [[Jüri Kask]], [[Aime Unt]], [[Tiiu Pallo-Vaik]], [[Kaarel Kurismaa]], [[Anu Põder]]. Tema esimene isikunäitus toimus Tartu Kunstimuuseumis 1966–1967, mil Kongol täitus 60. eluaasta. Oli ju Alfred Kongo [[Kaarel Liimand]]i ja [[Andrus Johani]] eakaaslane, kuid kes oma kunstnikuteed alustas neist aga oluliselt hiljem.
Ta on loonud palju [[maastikumaal]]e ja [[natüürmort]]e.
8. rida ⟶ 16. rida:
*[[Konrad Mäe medal]], 1985
*Tema auks on [[Tartu]]s nimetatud [[Alfred Kongo tänav]].
==Viited==
{{viited|}}
{{Pallase koolkond}}
{{JÄRJESTA:Kongo, Alfred}}
| |||