Eduard Wiiralt: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Elukäik==

 

Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] ja [[Märtsirevolutsioon|revolutsioon]]. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkedes, astus Wiiralt 1918. detsembril algul vabatahtlikuna [[Tallinna Kooliõpilaste pataljon]]i<ref name="ES, 1943" />. Pataljonist moodustati [[soomusrong nr. 2| 2. soomusrongi]] dessantmeeskond<ref name="ES, 1943" />. Rindel oli noor kunstnik kuni 1919. aasta märtsini, mil kooliõpilased toodi tagasi Tallinna ning rakendati valve- ja sisekaitseteenistusse<ref name="ES, 1943" />.

=== Pärand ===

Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandit ning graafikaplaadid. Lisaks arhiiv kunstniku päevikute, kirjavahetuse, fotode, dokumentide, raamatute ja näitusekataloogidega. Pärandi saatus otsustati saadik [[Kaarel Robert Pusta]] eestvõttel. Lootes Eesti tulevasele taasiseseisvumisele, otsustati see säilitada Stockholmis [[Eesti Komitee]] haldamisel. Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja Stockholmi Ülikooli toonase kunstiajaloo professori [[Sten Karling|Sten Karlingu]] abil toimetati Wiiralti pärand Stockholmi, kus seda esialgu hoiti Kunstiakadeemia ruumides Fredsgatanil. 1987 õnnestus see deponeerida Rootsi Riigiarhiivi Mariabergetil. Mõlemas kohas oli uurijatel võimalik tutvuda maalija [[Juhan Nõmmik|Juhan Nõmmiku]] poolt asjatundlikult süstematiseeritud koguga ja laenutada teoseid näitustele. [[2005]]. aasta aprillis andis Eesti Komitee Stockholmis olulisima osa Eduard Wiiralti pärandist üle [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumile]]<ref>http://www.kumu.ee/et/naitused/toimunud/2009 Eduard Wiiralti pärand - Eesti Komitee kingitus17.04-04.10.2009<br>

 

==Looming==