Neerud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
107. rida:
==Neerude funktsioonid==
Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on [[nefron]], milles toimubki [[esmasuriin]]i valmistamine. Neeru(de) funktsioonideks on: [[kehavedelik]]e tasakaalu tagamine organismis, [[osmootne rõhk|osmootse rõhu]] säilitamine, happe–leelis-tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, bioloogiliselt aktiivsete ainete [[sekretsioon]] ja metabolism, vereloome, arteriaalse vererõhu ja [[veresuhkur|veresuhkru]] taseme regulatsioon jt.
===Neerude keemiline koostis===
====Aminohapped (osaline)====
Neerudel (peamiselt koorel) on oluline roll [[aminohapped|aminohapete]] metabolismil, transpordil ja töökorras neer kontrollib nende plasmakonstsentratsiooni.
Neerud muundavad [[tsitrulliin]]i [[arginiin]]iks, mis on [[lämmastikoksiid]]i (NO), [[kreatiin]]i ja [[agmatiin]]i eellasmolekul.<ref>Titus Lau, William Owen, Yong Ming Yu, Natan Noviski, Jeremy Lyons, David Zurakowski, Rita Tsay, Alfred Ajami, Vernon R. Young ja Leticia Castillo, [http://www.jci.org/articles/view/7199 Arginine, citrulline, and nitric oxide metabolism in end-stage renal disease patients], J Clin Invest. 2000;105(9):1217–1225. doi:10.1172/JCI7199., veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Neerud võtavad [[glutamiin]]i verest ja metaboliseeritakse [[ensüüm]]i ''glutaminase'' ([[ensüümiklasside nomenklatuur|EC 3.5.1.2]]) toimel.
Arvatakse, et neerudes muundatakse [[glütsiin]] [[seriin]]iks.<ref>Marcel CG van de Poll, Peter B Soeters, Nicolaas EP Deutz, Kenneth CH Fearon, ja Cornelis HC Dejong, [http://ajcn.nutrition.org/content/79/2/185.full Renal metabolism of amino acids: its role in interorgan amino acid exchange], Am J Clin Nutr February 2004, 79. väljaanne, nr 2, lk 185-197, veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
====Vitamiinid====
Lisaks mitmetele eeltoodud funktsioonidele on neerud üsna aktiivsed [[ainevahetus]]es - [[katabolism]] ja [[anabolism]] on sarnased teistes elundites toimuvate ainevahetusprotsessidega.
Normaalses inimese neerus on tuvastatud mitmeid [[vitamiinid|vitamiine]]: [[vitamiin B1|B1]], [[vitamiin B2|B2]] ja [[B12-vitamiin]], [[foolhape]], [[nikotiinhape]], [[pantoteenhape]], [[biotiin]], [[C-vitamiin|C-]], [[A-vitamiin|A-]] ja [[E-vitamiin]].<ref>Charles Rouiller, Alex F. Muller, [http://books.google.ee/books?id=yPW9vM5q9_QC&pg=PA273&dq=kidney+and+vitamins&hl=et&sa=X&ei=gCiwU6qXK4vy7AbAu4HQAQ&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=kidney%20and%20vitamins&f=false The Kidney Morphology, Biochemistry, Physiology], 4. köide , Academic Press, 1971, lk 274, veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
====Eikosanoidid====▼
Neerude koores ja säsis sünteesitakse ja vabastatakse mitmeid [[prostaglandiin]]e.▼
==Neerude sisesekretoorne funktsioon ja toimed==
117. rida ⟶ 138. rida:
Neerude eritatud reniin muundab [[maks]]as sünteesitud [[angiotensinogeen]]i [[angiotensiin I]]-ks. [[Kopsud]]est pärit [[angiotensiini konverteeriv ensüüm]] (AKE) katalüüsib angiotensiin I [[angiotensiin II]]-ks. Angiotensiin II seondub neerupealistes spetsiifliste retseptoritega ja vabaneb [[aldosteroon]] ja tõuseb vererõhk. Angiotensiin II mõjutab ka [[hüpotalamus]]es asuvat janu reguleerivat ala.
▲====Eikosanoidid====
▲Neerude koores ja säsis sünteesitakse ja vabastatakse mitmeid [[prostaglandiin]]e.
===Östrogeenide toime===
| |||