Tantsuansambel Sõprus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tonupome (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Meelis (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
19. rida:
Tantsuansambli "Sõprus" teiseks eripäraks on eri rahvaste folklooril põhinevate uusloominguliste lavatantsude esitamine. Ansambel on välja toonud suuri tantsulavastusi, millega saavutas tuntuse ja tunnustuse. Ansambli näo on kujundanud Ilma Adamsoni autorilooming ja teiste rahvaste tantsuseaded. Ilma Adamsoni loomingust saab esile tuua tantse "Koduvainul", "Lainete mäng", "Lõbus labajalg", "Piigad elevil", "Ilosa" jt. Ansambli "Sõprus" repertuaaris on olnud üle 300 [[tants]]u. Neist on pidevalt repertuaaris 20-30 tantsu (sh vene, ukraina, saksa, iiri tantsud).
 
Tantsuansambel "Sõprus" on kontserte andnud 4 maailmajaos ja umbes 50 riigis (riikide piirid on ansambli pika ajaloo jooksul muutunud). 2010/2011.Käesoleval hooajalajal juhendavad "Sõpruse" rühmi [[Kätrin Järvis]] ja Agne Kurrikoff-Herman.
 
Ansamblis on aastate jooksul osalenud tuntud inimesi, näiteks 1960ndate tantsusolistid Tiia ja Lembo Võsa, Nukufilmi kunstiline juht Mait Laas, poliitik [[Kaia Jäppinen]], päästeameti juht Tõnis Pajo, "selgeltnägija" Hannes Vanatoa, näitleja [[Taavi Teplenkov]]. Ansamblist on välja kasvanud praegusi tantsujuhte, näiteks [[Koolitants]]u algataja Villu Valgi, Hele Pomerants (Lee), Tõnu Pomerants (Kivimäe Kivid), Valdo Rebane (Kandali), Helgi Taelma, [[Kätrin Järvis]]. Ülikooliõpingute ajal tantsis ansamblis ühel hooajal ka [[Mait Agu]].
 
Ansamblis osaleb pidevalt üle 100 tantsija ja muusiku. Enamasti tegutseb tantsuansambli "Sõprus" juures solistide rühm (3 paari), kolm segarühma (A-, B- ja C-rühm, sh kontserdikoosseisu 12 paari), projektipõhiselt ka veteranide segarühm (6 paari), naisrühmnaisrühmad (24 neidu-naist) ja eri vanuses lasterühmad.
 
"Sõprusele" tehti varem korduvalt ettepanek asutada isetegevusliku tantsuansambli baasil kutseline kollektiiv, mis jäi aga teostamata. Samas oli kutselisest ansamblist rääkimine loonud kaudse aluse iseseisva juriidilise isiku asutamiseks. Vaatamata Eesti Vabariigi taastamisele järgnenud oludele valmistati ansambli 45. aastapäevaks detsembris 1991 ette kontsert [[Linnahall]]is, juunis 1994 ansambli kunstilise juhi Ilma Adamsoni autorikontsert ja 1996. aastal ansambli 50.aastapäeva kontsert. Ansambli 65.aastapäeva kontsert toimus 2011.a mais Nokia kontserdimajas.
 
Ansambli vilistlaste initsiatiivil kogunes 1996. aasta kevadel algatusrühm, et asutada juriidiline isik, mis võiks tantsuansambli huve esindada. Selle edasise tegevuse eesmärgiks seati tantsuansambli tantsupärandi süstematiseerimine ja säilitamine. Tolleaegse korra kohaselt registreeriti mittetulundusühing kohalikus omavalitsuses, seega sai MTÜ Tantsuansambel Sõprus esmaseks registreerijaks Tallinna Kesklinna Valitsus. Vastavalt korra muutumisele registreeriti see mittetulundusühingümber [[Kultuuriministeerium]]is ja hiljem Tallinna ettevõtteregistris (nr. 01830301). Alates 1996. aastast on Tantsuansambel Sõprus kantud äriregistrisse. MTÜ Tantsuansambel Sõprus tegevuskulud kaetakse tantsijate osamaksude, kontsertidega teenitud tulu ja omavalitsuse tegevustoetustega. Tantsuansambel Sõprus on [http://www.errs.ee/ ERSS]-i liige
 
==Välislingid==
*[http://www.soprus.eu/index.php?option=com_frontpage&Itemid=1 Tantsuansambli "Sõprus" koduleht]
*[http://www.youtube.com/watch?v=Boq6KwvDdsk&feature=related Tantsuvideo "Ilosa" YouTub´is]
*[http://www.youtube.com/watch?v=HG3ecELZW7k&feature=related Tantsuvideo "Sasala Jurina" YouTube´is]