Riigi Ringhääling: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Muudetud määratlust, parandatud ja täiendatud
1. rida:
'''Riigi Ringhääling''' oli [[1. juuli]]l [[1934]] riigistatud [[Raadio Ringhääling|O/ü Raadio Ringhäälingu]] tegevust jätkanud ringhääling [[Eesti]]s. See kuulus ühena üheksast asutusest Teedeministeeriumi koosseisu. Riigi Ringhääling lõpetas tegevuse [[1941]]. aastal.<ref>Ilvi Rauna. Riigi Ringhäälingu muusikaalasest tegevusest 1930. aastate keskel.[http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/01/03jaan_m06.htm] Teater. Muusika. Kino, 2003/1.</ref> Riigi Ringhääling on tänase [[Eesti Rahvusringhääling]]u eelkäija.
'''Riigi Ringhääling''' oli [[Eesti Raadio|Tallinna ringhääling]]u nimetus [[1934]]–[[1940]].
 
Riigi Ringhääling alustas tegevust 1. juulil 1934 oO[[Raadio Ringhääling]]u asemeleRinghäälingule, mille [[kontsessioon]] lõppes [[30. juuniljuuni]]l 1934., Osaühingumaksti varade eest maksti 110 000 krooni.
 
Riigi Ringhäälingul olid saatjad [[Tallinn]]as Lasnamäel[[Lasnamäe]]l (lainepikkus 219,6 m) ja [[Tartu]]s (lainepikkus 586 m), uus saatja ehitati [[Türi]]s (lainepikkus 410,4 m), kasutusele võeti moodne reportaažiauto. [[Vabariigi ValitsuseValitsus]]e otsusega [[5. detsember|5. detsembrist]] [[1938]] tunnustati vajalikuks raadiohoone ehitamine Tallinnasse[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi tänava]] ja [[Friedrich Robert Faehlmanni tänav|Faehlmanni tänava]] nurgale Tallinnas.
 
Keskmine saatekava kestus päevas oli 1938. aastal 8 tundi 51 minutit.
 
[[1939]]. aastal hakkas senise kolme raadioajakirja asemel ilmuma [[Raadioleht]].
 
[[1. mailmai]]l [[1940]] oli raadioabonente 93 514, kellest asus linnades 48 649 ja maal 44 865.
 
== Vaata ka ==
*[[Raadio Ringhääling]]
*[[Eesti Rahvusringhääling]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Raadio]]