Raudvärava lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Et kroonikas Raudväravate asukohta märgitud pole, on lahingu toimumiskoht teadmata, enamasti on selleks peetud Põhja-Venemaad.

 

Hüpoteesi Raudvärava lahingu toimumisest Tallinna lähistel püstitas esimesena Taani päritolu Eesti-Saksa ajaloolane [[Paul Johansen]], kes jõudis vanu kohanimesid uurides arvamusele, et lahing võis toimuda [[Rohuneeme]], [[Kräsuli]] ja [[Aegna]] vahelises [[Ulfsundi merekitsus]]es, mis nüüdisajal ei ole enam laevatatav.<ref name="Johansen 71,72"/> Veel [[1698]]. aastal oli tänapäeva Rohuneeme nimeks ''Raunemy'' – Rauaneem. Aegna saare [[saksa keel|saksakeelseks]] nimeks oli [[20. sajand]]i alguseni ''Wulfsö'', mis assotsieerub varjaag Ulfi nimega. ''Kumbl'' tähendab rootsi vanas keelepruugis hauakivi ja [[1544]]. aastal nimetati Kumbli saart eestikeelse nimega ''Kalm''. Merearheoloog [[Vello Mäss]] on pidanud ebatõenäoliseks, et Ulf maeti Kumbli saarele, kuna saar on väike ja kivine ning Raudvärava lahingu ajal oli see alles merest kerkimas.<ref name="Mäss 67"/>

 

Arvatavas lahingupaigas Tallinna juures ei ole ka teostatud arheoloogilisi töid ja kõik teadmised lahingu kohta põhinevad oletustel.

 

Johanseni ideed Raudvärava lahingu toimumisest Tallinna all on edasi arendanud harrastusajaloolane [[Edgar Valter Saks]], kes pidas seda üheks osaks Rootsi ja Novgorodi ühisest rünnakust Eesti alade vastu.