Eestimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
35. rida:
Ajavahemikul 1719–1727 kandsid kubermangusisesed haldusterritooriumid [[provints]]ide nimetusi ja aastatel 1727–1742 [[distrikt]]ide nimetusi, 1742. aastast taas saksapäraselt [[kreis]]ide nimetusi, kuna ametlikuks asjaajamiskeeleks oli [[saksa keel]]. Kubermang oli jaotatud 4 kreisiks: Harju kreis, Lääne kreis, Järva kreis, Virumaa kreis.
1783. aastal keisrinna [[Katariina II]] [[ukaas]]iga moodustati vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue [[asehalduskord|halduskorralduse]] [[Tallinna asehaldurkond]] ja 5 kreisi. Asehalduskorra likvideerimisel 1796. aastal, taastati kubermangu jaotus 4 kreisiks, mis säilis kuni keisririigi lagunemiseni<ref>[http://www.runivers.ru/upload/iblock/49c/rossiya.pdf Россия. Географическое описание Российское Империи по губерниям и областям с географическими картами], Издательство: Тип. "Бережливость". Место издания: СПб. Год издания: 1913, Количество страниц: 286 с., lk 84-85</ref>:
*[[Tallinna kreis]] (Harju kreis), (vene keeles ja venepäraselt ''Гарриенский уезд''), kreisilinn [[Tallinn]] (saksapäraselt Reval, venepäraselt Revel);
*[[
*[[
*[[
▲*[[Järva kreis]]<br> (''Йервенский уезд, Эрвенский уезд''),
===Elanikkond===
Kubermangu elanikkond oli vastavalt 1881. aastal läbiviidud revisjonile 376 337 mõlemast soost hinge; 1897. aasta revisjoni andmetel juba 433 724. [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)|Linnaelanikke]] oli neist 1881. aastal 59 814 hinge ja 1897. aastal 76315.
| |||