Alepõllundus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 30 baiti ,  8 aasta eest
P
Valikulised grammatikaparandused.
PResümee puudub
P (Valikulised grammatikaparandused.)
[[Pilt:Slashing-and-burning.jpg|pisi|Alepõletamine]]
'''Alepõllundus''' ehk '''aleviljelus''' (inglise keeles ''slash-and-burn'', ''slash-and-burn cultivation'', ''shifting cultivation'') on algeline põllundusviis; maa [[väetamine]] seal kasvanud puude ja võsa [[tuhk|tuhaga]]. Algselt põletati kasvavaid puid, hiljem langetatud metsa. Maad kasutatakse mõned aastad, jäetakse seejärel maha ningja lastakse võssa kasvada. Kui maa viljakus on taastunud, võidakse see uut [[Ale|alet]] tehes uuesti kasutusele võtta. Tänapäeval kasutusel rohkem Lõuna riikides.<ref>Allpere, A. (2003) "Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik". Avita.</ref>
 
== Ajalugu ==
Varasematel aegadel kasutati alepõllundusmeetodit igal pool maailmas, nii rohumaade kui metsade kultiveerimisel.
 
Ligikaudu 20 000 aastat tagasi elasid inimesed küttimisest ja korilusest. Umbes 6000–7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk [[agraarajastu]]. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades toodeti kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse e. [[Naturaalmajandus|naturaalmajanduse]] tingimustes kohapeal. Sobivad taime- ja loomaliigid leiti väga pika aja vältel ja läbi juhuslike kogemuste. Alepõldudel kasvatatavaid tera- ja mugulvilju vahetati võimalusel rändkarjakasvatajatelt saadava liha, villa ja nahkade vastu.
 
Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Põllumajanduslikud ehk [[Agraarühiskond|agraarsed ühiskonnad]] saavutasid kõrgema arengutaseme 15. sajandil [[India]]s ja [[Hiina]]s, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava elujärje ka väga suurele hulgale lihtrahvale. Suhteliselt arenenud olid ka Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika. Mujal maailmas oli põllumajandusühiskond algelisem või veel välja kujunemata.<ref>[[Garri Raagma|Raagma, G.]] (2003) "Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile". Eesti Loodusfoto</ref>
 
Edukaks alepõllunduseks on vaja:
# Teadmisiteadmisi pinnase eripärade ja, kliima ningja [[Ökosüsteem|ökosüsteemi]] kohta;
# Põhiteadmisipõhiteadmisi ja oskusi põlluharimises;
# Raharaha ja tehnikat;
# Aktiivsetaktiivset suhtlemist kohalike elanikega, kes võiksid juhtnööre jagada.
 
Kõigi nende faktoritetegurite ebapiisavaebapiisavuse olemasolu puhulkorral tehakse alepõllundust valesti ning selle tulemusekstagajärjeks on suure ulatusegasuured maa-alad, mis on täielikult rikutud ja eiega kõlba pikka aega millekski. Sellised alad on avatud [[Erosioon|erosioonile]]. <br />
 
Tulevikus levib alepõllundus ilmselt [[Amazonas]]e asustatud aladel, kuid selline põlluharimisviis ei suuda ära toita järjest suurenevat ühiskonda. Seetõttu on hakatud üha rohkem otsima alternatiive, mis pakuksid inimestele lisaks saagile ka töökohti, sissetulekut ja sotsiaalseid teenuseid. Teiseks võimaluseks on praegu kasutusel olevate [[Ale|alemaade]] toodangu suurendamine, kolmanda variandina nähakse [[Intensiivpõllumajandus|intensiivpõllumajandust]]. Need alternatiivid aga eeldavad suurt muutust riikide poliitikas ja suuri rahasüste, et võimaldada vajalikku tehnikat. On küllaltki ebatõenäoline, et see [[Troopika (täpsustuslehekülg)|troopikariikides]] juhtuks, seega prognoositakse tulevikuks lihtsalt alepõllunduse suuremat levikut, kuna see on koheseltkohe töötav meetod, mis ei nõua suuri investeeringuid.<ref>http://www.eoearth.org/article/Slash_and_burn</ref>
 
=== Kasutamine Eestis ===
 
== Ökoloogilised mõjud ==
Kuigi alepõllundus on vaesemates riikides siiani traditsiooniline põlluharimismeetod, on selle mõjud keskkonnale ja ökosüsteemile väga halvad. Alepõllundus kurnab maad ningja rikub ökosüsteemide tasakaalu. Haritava maa-ala mulla toitainete sisaldusedsisaldus vähenevadväheneb järk-järgult ning pealepärast maa mahajätmist läheb siiski veel tükk aega, enne, kui algne [[Toitained|toitainete]] sisaldus taastub. <ref>http://www.eoearth.org/article/Slash_and_burn</ref>
 
== Viited ==
138 256

muudatust