Carl Friedrich Gauss: erinevus redaktsioonide vahel

Gauss on olulise panuse andnud paljudesse [[teadus]]e valdkondadesse, sealhulgas [[arvuteooria]], [[statistika]], [[matemaatiline analüüs]], [[diferentsiaalgeomeetria]], [[geodeesia]], [[geofüüsika]], [[elektrostaatika]], [[astronoomia]] ja [[optika]]. Gauss oli [[imelaps]]. Ta tegi oma esimesed suuremad matemaatilised avastused [[teismeline|teismelisena]]. Teose ''[[Disquisitiones Arithmeticae]]'' sai ta valmis 1798. aastal 21aastasena21-aastasena, kuid see avaldati aastal 1801. See pani aluse arvuteooriale kui eraldi teadusele ja on kujundanud seda tänapäevani.

Carl Fr. Gauss sündis [[30. aprill]]il [[1777]] [[Braunschweig]]i linnas vaesesse perekonda .Ta ei saanud läbi oma isa Gebhard Dietrichiga ([[1744]]-[[1808]]), kes ei aktsepteerinud omapooldanud poja haridusteed, ning kesvaid eelistas pigem, et Carl tegeleks pigem käsitööga, näiteks müürsepa või aednikuna. Samas olid Carlil väga head suhted oma ema Dorothea Benzega ([[1743]]-[[1839]]), kes oli kohusetruu, kindla iseloomuga, tark ja alati rõõmsameelne, ning kes tundis Gaussi üle suurt uhkust. <ref name="CFG_6">Müürsepp, C. Fr. Gauss, lk 6-7</ref>

Esimene kord Tartu Ülikool ei pannud tema kandidatuuri hääletusele, sest rektor professor [[Georg Friedrich Parrot]] ([[1767]]-[[1852]]) soovis leida õppejõude oma tutvusringkonnast, ning esitas kirjaliku avalduse, seletades et Gauss ei lahku Braunschweigist. Valituks sai Parroti soovi kohaselt [[J. W. A. Pfaff]], kuid kes ei olnud huvitatud teaduslikust tööst ja lahkus võladvõlgu tasumata aastal 1809.

1809. aastal kui Gauss oli pärast hertsogi surma asunud [[Göttingen]]i, kandideeris Gauss uuesti. 14 poolt- ja 5 vastuhäälega valiti Gauss ja saadeti talle kutse. Gauss otsustas siiski kutsest keelduda, ningja tõi välja kaks peamist põhjust: lesel on õigus pensionile alles 5viie teenistusaasta järel; [[Göttingeni]] jäädes saaks ta sedapensioni koheselt,kohe ningja kursi järgi suuremas summas kui Tartu maksimum. Teiseks, Gaussile ei sobinud, et puhta ja rakendusmatemaatika professuurid on astronoomia omaga ühendatud. Gauss soovis rohkem vabadust teaduslikuks tööks, kuid Tartus oleks ta pidanud enamussuurema aegaosa ajast kulutama matemaatika põhitõdede õpetamisele. Samuti mainis ta ka oma kirjas, et reisikuludeks pakuti 1000 rubla, ning etkuid see ei kataks kulusid, ning pakutud 2500 -rublase palgaga halveneks tema olukord vene raha madala väärtuse puhultõttu, kuid ei pidanud seda niivõrd oluliseks. Gauss soovitas enda asemele doktor [[Heinrich Christian Schumacher]]i ([[1780]]-[[1850]]). Valituks osutus siiski põdur professor [[Johann Sigismund Huth]] ([[1763]]-[[1818]]), kes peamiselt põdes ja Tartus ka suri<ref name="CFG_48-53">Müürsepp, C. Fr. Gauss, lk 48-53</ref>.