|
Talvesõja lõpetanud 1940. aasta [[Moskva rahuleping]]ut Soome ja Nõukogude Liidu vahel nähti Soomes nii ebaõiglasena, et Talvesõja ning Jätkusõja vahel olnud aega hakati kutsuma Vaherahuks (''Välirauha''). Olgugi, et ametlikult oli sõda läbi, jäi seoses [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] laienemisega Soomes kehtima sõjaseisukord ning riik tegi jätkuvalt suuri kulutusi sõjaväe tugevdamiseks.
Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes. 23. juunil 1940 nõudis NSVL nikli kaevandamise õigust [[Petsamo]]s, 27. juunil [[Ahvenamaa]] demilitariseerimist. PealePärast Rootsi ja Saksamaa vahel sõlmitud vägede transiidilepingut nõudis NSVL sarnast lepingut ka Soomelt Nõukogude vägede transiidiks [[Hanko]]sse. 6. septembril nõustus Soome vägede transiidiga, ningja 11. oktoobril Ahvenamaa demilitariseerimisega, kuid Petsamo küsimuses kasutati venitamistaktikat. Nõukogude Liit sekkus ka Soome siseasjadesse, nõudes näiteks Soome kaubandus- ja tööstusministri [[Väinö Tanner]]i tagasiastumist.
Samuti oli Soome vastu oli hakanud huvi tundma ka Saksamaa ([[nikkel]] Petsamos, mis oli rikkaim Lääne-Euroopa kaevandus), kes vastutasuks vägede transiidilepingule lõpetas seni Soomele kehtinud relvamüügi[[embargo]].
1941. aasta alguses suurenes Nõukogude surve Soomele. Lõpetati viljatarned, Nõukogude saadik kutsuti Helsingist tagasi, raadios algas Soome-vastane [[propaganda]]. Läbirääkimised Petsamo küsimustes jooksid ummikusse. Samal ajal tihenesid Soome suhted Saksamaaga. 7. juunil saabusid Petsamosse esimesed Saksa väed. 9. juunil kuulutati Soomes välja esmane mobilisatsioon.
*[[29. juuli]]l 1941. alustasid sõjategevust NSV Liidu vastu Põhja-Soomes asunud [[Wehrmacht|Saksa armee]] 21. armee ja 20. mägidiviisi väeosad, kelle rünnak oli suunatud Murmanski suunas, eesmärgiga ära lõigata nõukogude [[Põhjameri|Põhjamere]] transportsõlm.
[[10. juuli]]l 1941 alustasid Soome väed rünnakut [[Karjala maakitsus]]el ningja [[Laadoga-Karjala]]s, [[Laadoga]]–Äänisjärve vahelisel suunal. [[30. juuli]]st [[9. september|9. septembrini]] vallutas Soome tagasi talvesõjaeelsed alad. [[4. september|4. septembril]] jätkati edasitungi Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal. [[10. oktoober|10. oktoobriks]] 1941 oli Soome saavutanud positsioonid [[Sviri jõgi|Sviri jõel]] ninga asetus kaitsele. [[Soome laht|Soome lahe]] ja Laadoga järve vahelisel alal jõudsid Soome väed välja 30 km kaugusele Leningradi kesklinnast, kuid edasist otsest sõjategevust Leningradi linna vallutamiseks nad ei teostanud, vaid olid [[Leningradi blokaad|Leningradi piiramisrõnga]] põhjapoolsel liinil.
[[File:Finnish advance in Karelia during the Continuation War.png|pisi|Soome vägede poolt kontrollitud piirkonnad]]
===Osapoolte sõjajõud===
Rinde koosseisu kuulusid: 7., 14., 19., 26., 32. armee, 7. õhuarmee ning tugi- ja [[NKVD tagalavalve]]üksused.
===Positsioonisõja periood===
Detsembrini 1941 jätkas Soome armee edasitungi ka ida suunal, et saavutada paremini kaitstavaid positsioone. Tänu headele kaitsepositsioonidele sai Soome positsioonisõja ajal vähendada oma sõjaväelaste arvu oluliselt vähendada ning saata hulga mehi tsiviiltöödele, näiteks põllumajandusse ningja tööstusse.
Positsioonisõda lõppes [[9. juuni]]l 1944, mil Nõukogude Liit alustas rindel suurpealetungi, nõudes Soome tingimusteta kapituleerumist. Pealetung sumbus peatselt Soome edukates tõrjelahingutes Tali-Ihantalas, Viiburi lahel ningja Äyräpää-Vuosalmel (25. juuni 1944 – 9. juuli 1944). Viiburi lahe lahingutes osalesosalesid ka [[soomepoisid|soomepoistest]] koostatud [[200. jalaväerügement]] ningja sakslaste 122. jalaväediviis.
===Sõjategevuse lõpp-periood===
Järgnesid edukad Soome tõrjelahingud U-liinil (Nietjärvis) ningja 9. augustil lõppenud Ilomantsi lahing, milles Soome väed lõid puruks kaks vaenlase diviisi janing said suure sõjasaagi. NSVL loobus Soome vallutamisest vaid lääneliitlaste nõudel (kokkuleppel) ning poliitilistel põhjustel (lääneriikide sõjajõud just vallutasid augustis Prantsusmaa, NL-l oli oht, et kogu Saksamaa jääb-alistub neile). [[19. september|19. septembril]] sõlmiti Moskvas Soome ja NSVLNSV Liidu ning [[Suurbritannia]] vahel vaherahu, mis allkirjastati lõplikult NSVL-gaNSV Liiduga 1947. aastal.
Enne sõjategevuse lõppu viisidviis soomeSoome sõjaline juhtkond koostöös Rootsiga läbi Soome poolel edukalt Nõukogude Liidu vastu [[signaalluure]]t läbiviinudteinud Soome raadiotehniliste luurespetsialistide evakuatsioonioperatsioonievakueerimise. See oli [[Operatsioon Stella Polaris]], kui 1944. aastal Soome sõjaväe sideluureametnike ([[Reino Hallamaa]], [[Einar Hänninen]] ja eestlaste [[Andreas Kalmus]] ja [[Olev Õun]]) ning [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal nende poolt nõukogude sidekanalitelt vahelthaaratud ja dešifreeritud materjalid evakueeriti Rootsi, et vältida Teise Maailmasõja võitnud NSV Liidu poolt nende väljanõudmist ja represseerimist<ref>[http://www.stellapolaris.net/ Stella Polaris]</ref>;
==Vaherahu==
*viima oma väed 1940. aasta Nõukogude Liidu – Soome piiriliinile;
*desarmeerima Soome territooriumil viibivad Saksa väed ja andma saksa sõjaväelased üle NSV Liidule sõjavangidena;
*viima oma sõjavägisõjaväe üle rahuaja olekusse;
*koheselt üle andma kohe NSV Liidule üle kõik Soome valduses olevad nõukogude ja liitlaste sõjavangid janing "sunniviisiliselt äraviidudära viidud nõukogude kodanikud";
*hüvitama NSV Liidule kahjud, mis oli tekitatud sõjategevusega ja nõukogude territooriumi okupatsiooniga 300 000 000 USD väärtuses;
*tagastama NSV Liidule kõik nõukogude territooriumilt sõja ajal väljaviidudvälja viidud väärtused ja materjalid.
==Viited==
| 