Erinevus lehekülje "Vabavara" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 7 baiti ,  7 aasta eest
P
Valikulised grammatikaparandused.
P (fixed web reference)
P (Valikulised grammatikaparandused.)
{{See artikkel| käsitleb vaba tarkvara nii, nagu seda määratleb Vaba Tarkvara Sihtasutus. Tasuta tarkvara kohta vaata [[priivara]].}}
{{toimeta}}
'''Vaba tarkvara''' ehk '''vabatarkvara''' on [[Free Software Foundation]]i (Vaba Tarkvara Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt [[tarkvara]], mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ningja levitada. Vabadus sellistest piirangutest on "vaba tarkvara" kontseptsioonis niivõrd keskne, et vaba tarkvara vastand on [[omanduslik tarkvara]] ning, mitte tarkvara, mida müüakse raha eest, nagu näiteks [[kommertstarkvara]]. Vaba tarkvara kohta kasutatakse vahel ka nimetusi ''libre software'', ''FLOSS'', ''FOSS'' või ''avatud [[lähtekood]]iga tarkvara''.
 
==Kasutus==
Et aidata eristada vaba (nagu vabadus) tarkvara tasuta tarkvarast (tuntud kui [[vabavara]]), lõi [[Richard Stallman]], Vaba Tarkvara Liikumise rajaja, sellise seletuse: "Vaba tarkvara puudutab vabadust, mitte hinda. Et kontseptsiooni mõista, tuleks mõelda 'vabast' nagu see on "vabas sõnas"/"[[sõnavabadus]]es", ja mitte nagu 'tasuta [[õlu|õllest]]'." ([[Inglise keel|Ingliskeelse]] sõna ''free'' tähendused on nii ''vaba'' kui ka ''tasuta''.)
 
Enamikku vabast tarkvarast levitatakse tasuta üle arvutivõrgu, n-ö liini pealt – või liiniväliselt (väljaspool arvutivõrke), levitamise marginaalse hinna eest, kuid hinna marginaalsus pole kohustuslik ningja igaüks võib müüa koopiaid mistahes hinnaga. Läbivate suurtähtedega ingliskeelne termin "Open Source" ("avatud lähtekood") on lisatud definitsiooni, mis oli esialgselt loodud 1998. aastal [[Debian]]i ümberkirjutuses [[GNU]] "Vaba tarkvara" definitsioonist. Selle tulemusena on pea kõik avatud lähtekoodiga programmid ka vaba tarkvara, kuid on olemas mõned erandid.
 
Ehkki avatud-lähtekoodi ja vaba tarkvara liikumised jagavad pea identseid litsentsikriteeriume ja arendusmetoodikaid, on Stallmani meelest kahe liikumise vastavad filosoofiad fundamentaalselt erinevad. Stallman toetab termineid "Vaba/avatud-lähtekoodi-tarkvara" ("Free/Libre/Open-Source Software", "FLOSS") ning "Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara" ("Free and Open Source Software", "F/OSS"), et vastavalt viidata "avatud-lähtekoodi tarkvarale" ja "vabale tarkvarale", et mitte ilmtingimata kahe kampaania <!--aidake tõlkida sõna camp - http://dictionary.reference.com/search?q=camp --> vahel valida või neid lahutada, aga ta palub inimestel kaaluda "vaba tarkvara" kampaania toetamist.
<!--seoses sellega peaks kasutajaid viitama" artiklile "avatud lähtekoodiga tarkvara vs vaba tarkvara" rohkema info jaoks, kuid ma kardan, et seda artiklit pole-->
 
"[[Vabavara]]" on tarkvara, mis on saadaval tasuta (ilma raha maksmata), kuid on üldjoontes [[Omanduslik tarkvara|omanduslik]], kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Vabavara lähtekood pruugib või ei pruugi olla avaldatud ning luba muudetud versioonide edasijagamiseks pruugib või ei pruugi olla antud, seega vabavara on ''gratis'', ehk ''tasuta'' ja mitte ''libre'', ehk ''vaba''.
 
== Ajalugu ==
Vaba tarkvara lühike ajalugu:
 
* 1960ndad1960-ndad ja 1970ndad1970-ndad – tarkvara nähti kui täiendusena<!--add-on-->, mida [[suurarvutite]] tarnijad varustasid, et raalid siis kasutuskõlbulikuks teha. Sellest johtuvalt programmeerijad ja arendajad jagasid oma tarkvara vabalt. See oli eriti laialdane suurtes kasutajagruppides, nagu DECUS, mis oli DEC Kasutajate Grupp (''Digital Equipment Corporation Users Group'').
 
* 1977. aastal pandi kokku first Berkeley Software Distribution ehk 1[[BSD]].
 
* 1970ndate1970. aastate lõpp ja 1980ndate1980. aastate algus – ettevõtted hakkasid programmeerijatele jooksvalt piiranguid seadma tarkvara litsentsilepingutega. Mõnikord oli niimoodi seetõttu, et ettevõtted olid siis juba kommertsialiseeritud tarkvarast raha tegemas<!--pisut halb tõlge--> või püüdsid nad lähtekoodi peites hoida riistavara eripärasusi vaka all. Teinekord oli see sellest, et jätkuvalt suurenev korporatiivne suhtumine kasvavas ja varasemaltvarem eklektilises tööstuses nägi intellektuaalse omandi kaitset normina, isegi kui see ei toonud mingit kasu ärile. [[Bill Gates]] andis muutuvatest aegadest märku, kui ta kirjutas kuulsa "Avaliku kirja hobilistele", kus ta soovitas häkkeritel tungivalt lõpetada litsentsilepingute murdmise läbi ''varastamise''.
 
* 1983 – Richard Stallman mõtles [[GNU]] projektile (GNU tegelik kirjutamine algas 1984. jaanuaris), rajades Vaba Tarkvara Sihtasutuse ("Free Software Foundation", FSF) <ref>http://www.gnu.org/fsf/fsf.html</ref> kaks aastat hiljem, pealepärast sügavat pettumust arvutitööstuse ningja kasutajate kultuuris. Üks selline intsident oli, kui printer ei töötanud, kuna Stallman ei saanud vea parandamiseks häkkida lähtekoodi, sest seda oli varjatud. Ta tutvustas "vaba tarkvara" ja "[[copyleft]]" definitsiooni, mis oli üles ehitatud<!--designed--> kõigile tarkvara vabaduse tagamiseks.<ref>http://cisn.metu.edu.tr/2002-6/free.php</ref> Mõned reageerisid väga pahaselt Stallmani seisukoha vastu, pidades seda idealistlikuks nonsenssiksnonsensiks ning teda pilati ja kritiseeriti kõvasti.
 
* Tänapäev – Vaba tarkvara on väga edukas rahvusvaheline jõupingutus. Nõnda valmib tarkvara, mida kasutavad üksikisikud, suured organisatsioonid ja kogunisti terved riigid. Vaba tarkvara on massiivne tööstus. Vaba tarkvara mudeli majanduslikke eeliseid ningja vähemal määral ka eetilisi põhimõtteid, millelmillele see rajati, on hakatud laialdaselt tunnustama, isegi põhivoolu meedia poolt. Mõned teised, mitte-tarkvara tööstused, on hakanud ka tunnustama Vaba tarkvara sõnumi väärtust: näiteks teadlased vaatavad rohkem avatumate arendusprotsesside poole ning riistvara, nagu näiteks [[mikrokiip]]e, hakatakse juba arendama [[Copyleft]] litsentside all (vt. [[OpenCores]] projekt, näituseks). ''[[Creative Commons]]'' ja ''[[Avatud sisu]]'' (''Open Content'') liikumised on samuti suuresti mõjutatud Vabast tarkvarast.
 
== Vaba tarkvara litsentsid ==
Vabadused 1 ja 3 vajavad juurdepääsu [[lähtekood]]ile, kuna tarkvara uurimine ja muutmine ilma lähtekoodita on erakordselt keeruline ning vägagi ebaefektiivne võrreldes märkmetega varustatud lähtekoodiga.
 
Vaba Tarkvara Sihtasutus ja Avatud Lähtekoodi Initsiatiiv (Open Source Initiative; OSI) avaldavad mõlemad nimekirju litsentsidest, mis nad on välja selgitanud kui ühilduvatena nende definitsiooniga vastavalt vabast tarkvarast ja avatud lähtekoodiga tarkvarast.<ref>http://www.gnu.org/licenses/license-list.html</ref> Nimekirjad on paratamatult mittetäielikud, kuna kumbki organisatsioon ei pea olema litsentsist teadlik selle tarvis, et võimaldada neid vabadusi. Peale nende kahe organisatsioniorganisatsiooni näevad mõned inimesed Debiani projekti pakkuvat kasulikku nõu selle kohta, kas mingid konkreetsed litsentsid langevad kokku<!--comply; teised variandid: ühilduvad, lähevad kokku--> Debiani vaba tarkvara juhenditega.<!--Kas selleks oleks tarvis linki, nagu ingliskeelses variandis?--> Heakskiidetud litsentsidest Debian nimekirja ei avalda, seega selle hinnanguid tuleb jälgida, kontrollides, millist tarkvara nad on lubanud oma arhiividesse. Ometi on see haruldane, kui litsents on kuulutatud ühilduvaks FSF või OSI ja mitte teise poole poolt<!--äkki on ingliskeelses halb sõnastus või minu oma on paha. Ma sain sellest nii aru, et on haruldane, kui näiteks OSI kuulutab, et litsents on ühilduv ja FSF kuulutab, et ei ole--> (erandiks on Netscape Avalik Litsents (Netscape Public License, NPL), mida kasutati varajaste Mozilla versioonidega), seega tingimuste täpsed definitsioonid ei ole poleemikat tekitanud.
 
Terminid ''Libre software'', FLOSS, FOSS JA OSS/FS ei oma formaalseid tähendusi või ''de facto'' arbitraatoreid.
===Negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed===
 
Võimalik majanduslike mõjustajate kadu tootmaks tarkvara, mis oli kaitstud koopiaõiguse seadusega või patentidega. Vaba tarkvara koopiaid saab müüa, ehkki sel juhul on tihtipealetihti vähem ajendeid vaba tarkvara ostmiseks, kui seda saab hankida tasuta.
 
==Poliitiline iseloomustus==
===Vaba tarkvara kui kommunistlik liikumine===
 
SCO peadirektor<!--tiitel CEO--> [[Darl McBride]] on kaldunud iseloomustama vaba tarkvara kui [[kommunism|kommunistlikku]].<ref>http://www.economist.com/business/displayStory.cfm?story_id=2020889</ref> Ameerika Ühendriikide kontekstis kasutab süüdistus [[antikommunism]]i mõjuka<!--tugeva?--> pärandi mõjujõudu turul või seaduseasjades<!--legal matters--> efekti esilekutsumiseks.<ref>http://archive.is/20120722232944/http://news.com.com/2010-7344-5083904.html</ref> Kommunism vastustab vaba turgu ning heidab kõrvale<!--reject; ka "tagasi lükkama"--> eraomandi. Vaba tarkvara annab kasutajatele samu vabadusi, mida omab koopiaõiguse valdaja<!--copyright holder; ka kui "...valdab koopiaõiguse omanik"-->, samas kui omandusliku tarkvara omanikud piiravad vabadusi kasumiteenimise eesmärgil. Kollektiivse valduse<!--ownership--> mudelid vabas tarkvaras on vastuolus kapitalistliku omanduse ja tootmisega.{{lisa viide}}<!--ownership and production--> Siiski annavad vaba tarkvara litsentsid vabaduse tarkvara edasijagamise eest raha küsida.<!--Kuidas kahe viimase sõna asemel oleks parem tõlkida "charge a price"?--> Lisaks on ühel või rohkemal autoriõiguse omanikul abiks autorikaitseseadus,<!--Võiks olla ka "koopiaõiguseseadus", kuid Eesti keeles seda nii tihti ei kasutata--> panemaks vajadusel maksma nende vabatarkvara paketi litsentsi jõu.
 
=== Vaba tarkvara kui libertaarne liikumine ===
privaatsuse kaitse.
 
Vaba tarkvara litsentsitingimused garanteerivad, et kes iganes, omades taolist tarkvara, omab juurdepääsu ka selle lähtekoodile ning õigust tarkvara muuta, reprodutseerida<!--"modify, reproduce" ehk selles võtmes, et "muuta, taastoota" või "muuta ja siis muudetut kopeerida"--> ja levitada. Seega on igal erialaste teadmistega isikul võimalik teha vajadusel tarkvaras muudatusi ning pakkuda tootetuge. Muudatusi on võimalik teha tänu juurdepääsule toote lähtekoodile ning muid tugiteenuseid on võimalik pakkuda neil, kes on toote haldajate <!--kas|haldajate|hooldajate|parem vaste sõnale 'maintainer'?--> ja kasutajatena seda uurinud. Tulemuseks on konkurentsile avatud ning laia osalejateringiga turg<!--marketplace-->. Turule sisenemisbarjääre on vähe või nad puuduvad üldse, kuna kõik toote arendamiseks ning tugiteenuste pakkumiseks vajalikud õigused on litsentsiga lubatud. Sellise konkurentsi loomine teenuste jaoks on köitev libertaarsele ideaalile vabast turust ning hõlbustab ettevõtete loomist.
 
== Vaata ka ==
128 086

muudatust