Johann Friedrich Herbart: erinevus redaktsioonide vahel

P
Valikulised grammatikaparandused.
PResümee puudub
P (Valikulised grammatikaparandused.)
{{vikinda}}
[[Pilt:Johann_Friedrich_Herbart.jpg|pisi|Johann Friedrich Herbart]]
'''Johann Friedrich Herbart''' ([[4. mai]] [[1776]] [[Oldenburg]] – [[14. august]] [[1841]] [[Göttingen]]) oli saksa filosoof, psühholoog ningja pedagoogika akadeemilise distsipliini rajaja.
Tema hariduslik teooria oli alguseks pedagoogika hariduse levikule nii Ameerika Ühendriikides kui ka mujal. Ta arendas välja psühholoogilise kontseptsiooni, mis sisaldas endas nii empiirilist kui ka matemaatikalist ningja metafüüsikalist poolt.
 
==Elulugu==
Herbart sündis Saksamaal [[Oldenburg|Oldenburgis]], Saksamaal ningja oli perekonnapere ainus laps. Ta oli koduõppel kuni 12 -aastaseks saamiseni, seejärel astus gümnaasiumissegümnaasiumi. Hiljem õppis Jena Ülikoolis – sel ajal seostati selle õppeasutusega suuriselliseid nimesidsuurmehi nagu [[Johann Gottfried Herder]], [[Johann Gottlieb Fichte]], [[Johann Wolfgang von Goethe]] ja [[Friedrich von Schiller]]. Väidevalt oli just Schilleri "Briefe über die ästhetische Erziehung des Menschen" teos, mis andis tõuke Herbarti filosoofia- ning pedagoogikaja huvilepedagoogikahuvile.
 
==Karjäär==
1797. aastal, vastu enda tahtmist ningja ema sunnil, võttis Herbart vastu tööpakkumise tuutorina ningja õpetas kolm aastat Šveitsis [[Interlaken|Interlakeni]] kuberneri von Steigeri lapsi kolm aastat. Ta andis laste isale igakuiseltiga tagasisidetkuu oma tegemistesttegemiste ningja laste arengusarengu kohta aru. Ta külastas [[Johann Heinrich Pestalozzi]] rajatud kooli ningja sellest inspireerituna andis ta 1802. aastal välja raamatu "Pestalozzis Idee eines A B C der Anschauung".
 
Pärast Saksamaale naasmist keskendus ta oma doktoriõpingutele [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikoolis]] ningja omandassai kraadi 1802. Pärast seda andis ta ülikoolis loenguid nii filosoofia- kui ka pedagoogika teemadelloenguid. 1809. aastal võttis ta vastu eelnevalt Kanti juhitud rolli [[Königsbergi ülikoolis]]. Ta publitseeris nii metafüüsika kui psühholoogia teemadel, lisaks organiseeris pedagoogilise seminari edasijõudnud tudengitele. Herbert lõi demonstratsioonkoolidnäidiskoolid, kus tema ningja ta õpilased katsetasid läbi tema pedagoogilisi ideid, seejärel neid kritiseerides ja parandades.
 
Herbart lahkus Köningsbergist 1933, väidetavalt ilmnesid lahkarvamusedtekkisid valitsuse ningja tema pedagoogiliste maailmavaadete vahel lahkarvamused. Oma tööd jätkas ta Göttingeni ülikoolis, kuhu ta jäi viimaseksoma elu kaheksaks aastaks omaviimaseks elusaastaks. 1835 avaldas ta "Umriss von pädagogischen Vorlesungen", milles proovis ühildadaühitada endaoma varasemaid pedagoogilisi töid uuemate psühholoogiliste töödega. Oma viimase loengusloengu andis Herbert kaks päeva enne oma surma.
 
==Herbartinism==
Herbarti haridusteooriat teatakse kui herbartinismi. Põhiideeks on, et õpetamises on viis etappi:
* Ettevalmistusettevalmistus – protsess, mille käigus uus materjal seostatakse juba varasemaltvarem teadaoleva infoga;
* Esitlusesitlus – uue info esitlus otseste kokkupuudete kaudu;
* Seostamineseostamine – assimilatsiooni kaudu uue idee võrdlus varasemate ideedega ning nende erinevuste ningja sarnasuste leidmine;
* üldistamine;
* Üldistamine
* Kasutaminekasutamine – uue info kasutamine sellisel viisil, et seda oleks võimalik interpreteerida igapäevaellu.
 
==Teosed==
* "Hauptpunkte der Metaphysik" ("Main Points of Metaphysics"), 1806
* "Allgemeine Praktische Philosophie" ("General Practical Philosophy"), 1808
* "Psychologie als Wissenschaft: neugegründet auf Erfahrung, Metaphysik und Mathematik" ("Psychology as a Science: on the New Foundations of Experience, Metaphysics and Mathematics"), 1824-251824–1825
* "Allgemeine Metaphysik nebst den Anfängen der Philosophischen Naturlehre" ("General Metaphysics, together with the First Principles of a Philosophical Theory of Nature"), 1828-291828–1929
 
==Viited==
138 225

muudatust