Magnus Lagabøte: erinevus redaktsioonide vahel

Magnus sündis kuningas [[Håkon Håkonsson]]i ja tema abikaasa [[Margrete Skulesdatter]]i noorima pojana. Ta sündis Tunsbergis ningja ristiti 1238. aasta maikuus. Oma noorusaastad veetis ta peamiselt [[Bergen]]is.

[[1257]]. aastal suri tema vanem vend [[Håkon Håkonsson noorem]] ningja Magnusest sai troonipärija.

[[11. september|11. septembril]] [[1261]]. aastal abiellus Magnus Taani kuninga [[Erik Adraraha]] tütre printsess [[Ingeborg]]iga. PealePärast abiellumist sai Magnus endaoma isiklikuks valduseks [[Ryfylke]] piirkonna.

[[16. detsember|16. detsembril]] [[1263]] suri parasjagu [[Orkney saared|Orkney saartel]] viibinud kuningas Håkon ningja Magnusest sai uus kuningas.

Magnus muutis oma isa valitsusajal kehtinud agressiivset välispoliitikat. Ta loovutas [[1266]]. aastal [[Perthi leping]]uga [[Šotimaa]]le [[Hebriidid]] ningja [[Man]]i saare, vastutasuks andis Šotimaa suure koguse [[hõbe]]dat janing nõustus Orkney saarte kuulumisega Norrale.

Magnusel olid head suhted ka [[Inglismaa|Inglise]] kuninga [[Henry III]], ningja [[Rootsi]] kuninga [[Valdemar Birgersson]]iga. [[1260. aastad|1260. aastatel]] määrati esimest korda ametlikult Norra-Rootsi piir. Kui ValdemarValdemari vennad ta [[1275]]. aastal oma vendade poolt kukutatikukutasid, põgenes ta Norrasse. See ajendas Magnus esimest ja viimast korda oma valitsusajal kokku koguma ''[[leidang]]''i-laevastikku. Suure laevastikuga purjetas ta kohtuma uue Rootsi kuninga [[Magnus Aidalukk|Magnus Aidalukuga]]. Ta üritas vendi omavahel lepitada, kuid tulutult. Magnus lahkus oma laevastikuga ningja vägivallani sündmused ei viinud.

Magnuse eestvõttel kaasajastikaasajastati Norra seadusi, mismille andistõttu talle kata temasai hüüdnime ''Lagabøte''. [[1274]]. aastal kuulutas ta välja uue riikliku seaduse. Seadusekoodeks asendas varasemad piirkondlikud seadused ning kehtis üle kogu NorraNorras, kaasaarvatudsh [[Fääri saared|Fääri saartel]] ningja [[Shetland]]il. Sellele lisandus [[1276]]. aastal linnaseadus. Seadustekogu mõnevõrra muudetud variant võeti kasutusele ka [[Island]]il.

Kuigi kaasaegsed allikad nimetavad MagnusMagnust vagaks meheks, viisajas uus seadusekoodeks ta tülli [[Nidarosi peapiiskop]]iga. Peapiiskop ei olnud rahul sellega, et uus seadus kärpis kiriku võimu. [[1279]]. aastal sõlmiti [[Tønsbergi kokkulepe]]. Selle järgi säilitas kirik võrdlemisi suure vabaduse juriidilistes küsimustes, kuid pidi samas loobuma teatud nõuetest.

Magnus jätkas Norras Euroopa õukonnatavade tutvustamis Norrasjuurutamist, millega oli juba alustanud tema isa. Ta kaotas vanad norra tiitlid ''[[lendmann]]'' ja ''[[skutilsvein]]'', ning asendas need [[parun]]i ja [[rüütel|rüütli]] (''riddar'') tiitlitega.

Magnus oli ka tõenäoliselt esimene Norra kuningas, kes kasutas järjekorranumbrit —– ta kutsus end Magnus IV-ks.

KoheseltKohe pealepärast oma isa Håkon Håkonssoni surma lasi Magnus islandlasest saagakirjutajal ja poliitikul [[Sturla Þórðarson]]il kirjutada surnud kuningaskuningast saaga. Magnus lasi samal mehel ka endast saaga kirjutada. [[Magnus Lagabøte saaga]] on viimane keskaegne Norra [[kuningasaaga]]. Sellest on kahjuks säilinud vaid fragmendid.

[[1280]]. aasta kevadel jäi Magnus haigeks ningja suri [[9. mai]]l Bergenis. Magnus maeti Bergeni [[frantsisklased|frantsisklaste]] kloostrisse, millest [[16. sajand]]il sai [[Bergeni toomkirik]].

Enne oma surma oli ta määranud oma 12-aastase poja [[Eirik II|Eiriku]] kaasvalitsejaks ningja pärast Magnuse surressurma saigi pojast kuningas. Viimase nooruse tõttu oli tegelik võim nõuandjate käes.

[[11. september|11. septembril]] [[1261]] abiellus Magnus Taani kuninga [[Erik Adraraha]] (1216–1250) tütre printsess [[Ingeborg]]iga (u. 1244–1287). Abielust sündisid:

*Sakina Kagda, Barbara Cooke. "Norway". Marshall Cavendish. 2006. Lk. 30

*R Nisbet Bain- "Scandinavia: A Political History of Denmark, Norway and Sweden from 1513 to 1900". Adamant Media Corporation. 2006. Lk. 5