Laiuse kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
13. rida:
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Laiuse kirik.jpg|thumb|[[Laiuse Püha Jüri kirik]]]]
}}
'''Laiuse kihelkond''' ([[saksa keel]]es ''Kirchspiel Lais'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Tartu kreis]]is ja [[Tartumaa]] põhjaosas.
==Piirkonna ajalugu ==
22. rida:
[[Keskaeg|Keskajal]] kuulus Laiuse maa-ala [[Liivi Ordu]]le. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses [[1558]]. aastal langes [[Laiuse ordulinnus]] [[Moskva tsaaririik|Moskva]] vägede kätte. Ordu püüdis küll linnust tagasi vallutada kuid asjatult. Mitmed ajaloolased on Laiuse vallutamisele ennistanud sümboolset tähendust kogu orduriigi lagunemisele. Nii on Schultz-Bertram kirjutanud:
{{Tsitaat2|Laiuse oli kivi, mille vastu purunes ordu riigilaev.| Dr. Georg Julius Schultz-Bertram <ref>Bertram (Schultz-Bertram), Julius. Wagien. Baltische Studien und Erinnerungen. [[Dorpat]], [[1868]], lk 40</ref>}}
[[Pilt:Rahumajake.jpg|thumb|260px|Kärde rahumajake, kus sõlmiti 1661. aasta [[Kärde rahu]]leping]]
[[File:Atlas von Liefland 6.tif|400px|pisi|right|[[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]. [[Ludwig August Mellin]], "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]]
[[Poola aeg|Poola võimu all]] kuulus Laiuse kihelkond [[Tartu vojevoodkond]]a moodustades [[Laiuse staarostkond|Laiuse staarostkonna]], mis lisaks hilisemale Laiuse kihelkonnale hõlmas ka [[Torma kihelkond|Torma]] ja [[Avinurme kihelkond]]i.
[[1622]]. aasta [[5. jaanuar]]il vallutasid [[Laiuse ordulinnus|Laiuse linnuse]] Rootsi väed ooberst [[Henrik Fleming]]u juhtimisel. Siitpeale jäi Laiuse Rootsi võimu alla. [[1656]]. aastal puhkenud [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõja ajal]] langes Laiuse Vene vägede kätte, kuid [[21. juuni]]l [[1661]] Laiuse kihelkonnas [[Kärde]]s alla kirjutatud [[Kärde rahu]]lepinguga taastati sõjaeelsed piirid.
37. rida:
[[1866. aasta vallaseadus]]ega loodi mõisavalitsuste juurde iseseisvad valla [[omavalitsus]]ed, mille halduspiirid kattusid esialgu mõisa piiridega. Algab [[talude päriseksostmine]] Laiuse kihelkonnas. Esimese taluna osteti [[Kärde vald|Kärde vallas]] Paisto talu <ref name="Kõpp" />.
== Laiuse kultuurielu ==▼
Laiuse kihelkond oli rikas oma kultuurielu poolest. Laiusel tegutses oma laulukoor, puhkpilliorkester, näitering ning viiulikoor.▼
[[1827]] peeti esimene [[meeskoor]]i kontsert Laiusel.▼
[[1831]] peeti esimene [[segakoor]]i kontsert.▼
[[1832]] asutati [[Laiuse Piibliselts]], mille eesmärk oli pühakirja raamatute levitamine.▼
[[1849]] asutati lugemisselts, mis oli Laiuse raamatukogu eelkäija.▼
[[1876]] toimus Laiusel esimene eestlaste võimlemis- ehk turnipidu, mille korraldajaks oli kihelkonnakoolis õpetajaks olnud [[Jüri Soo]].▼
[[1892]] asutati [[karskusselts Püüe]], millel oli hiljem oluline roll kohaliku kultuurielu edendamisel.▼
[[1901]] asutati [[Laiuse Põllumeeste Selts]].▼
[[1903]] asutati [[Laiuse Vabatahtliku Tuletõrje Selts]].▼
== Kooliharidus Laiusel ==▼
Laiuse kool on üks vanimaid Eestis. Juba [[1670]]. aastast on teada Laiuse kiriku juures tegutsev kool, mille rajajaks olnud kirikuõpetaja [[Reiner Brocmann]]. Brocmanni naise vend oli eestikeelse hariduse alusepanija [[Bengt Gottfried Forselius]]. [[1692]]. aastal töötas Laiuse kiriku juures koguni kaks kooli – üks poiste, teine tüdrukute tarbeks.<ref name="Kõpp" />▼
[[1822]]. aastal avati [[Sootaga (Jõgeva)|Sootaga]] külas [[Laiuse kihelkonnakool]], mis on tänapäeva [[Laiuse Põhikool]]i otsene eelkäija. [[Kihelkonnakool]]i esimene õpetaja oli [[köster]] [[Ludvig Nieländer]], kes töötas koolis [[1834]]. aastani.▼
==Vanasõnad== ▼
Laiuse kihelkonna vanasõnad:<br>▼
Kured viivad ühe sööma-aja kaasa.<br>▼
Sool ja sabata silk on vaeselapse võileib.<br>▼
Parem suutäis soolast kui maotäis magedat.<br>▼
Saksa sial ikka suuremad kartulad.▼
==Laiuse kihelkonna mõisad==
88. rida ⟶ 57. rida:
*[[Võikvere mõis]] (''Woitfer'') – [[Kuremaa mõis|Kuremaa]] kõrvalmõis
==Laiuse kihelkonna vallad==
*[[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)|Jõgeva vald]] (1866–1917)
*Kasepää vald (1866–1917)
109. rida ⟶ 78. rida:
*[[Sadala kalmistu]]
*[[Siimusti kalmistu]]
▲== Laiuse kultuurielu ==
▲Laiuse kihelkond oli rikas oma kultuurielu poolest. Laiusel tegutses oma laulukoor, puhkpilliorkester, näitering ning viiulikoor.
▲[[1827]] peeti esimene [[meeskoor]]i kontsert Laiusel.
▲[[1831]] peeti esimene [[segakoor]]i kontsert.
▲[[1832]] asutati [[Laiuse Piibliselts]], mille eesmärk oli pühakirja raamatute levitamine.
▲[[1849]] asutati lugemisselts, mis oli Laiuse raamatukogu eelkäija.
▲[[1876]] toimus Laiusel esimene eestlaste võimlemis- ehk turnipidu, mille korraldajaks oli kihelkonnakoolis õpetajaks olnud [[Jüri Soo]].
▲[[1892]] asutati [[karskusselts Püüe]], millel oli hiljem oluline roll kohaliku kultuurielu edendamisel.
▲[[1901]] asutati [[Laiuse Põllumeeste Selts]].
▲[[1903]] asutati [[Laiuse Vabatahtliku Tuletõrje Selts]].
▲== Kooliharidus Laiusel ==
▲Laiuse kool on üks vanimaid Eestis. Juba [[1670]]. aastast on teada Laiuse kiriku juures tegutsev kool, mille rajajaks olnud kirikuõpetaja [[Reiner Brocmann]]. Brocmanni naise vend oli eestikeelse hariduse alusepanija [[Bengt Gottfried Forselius]]. [[1692]]. aastal töötas Laiuse kiriku juures koguni kaks kooli – üks poiste, teine tüdrukute tarbeks.<ref name="Kõpp" />
▲[[1822]]. aastal avati [[Sootaga (Jõgeva)|Sootaga]] külas [[Laiuse kihelkonnakool]], mis on tänapäeva [[Laiuse Põhikool]]i otsene eelkäija. [[Kihelkonnakool]]i esimene õpetaja oli [[köster]] [[Ludvig Nieländer]], kes töötas koolis [[1834]]. aastani.
▲==Vanasõnad==
▲Laiuse kihelkonna vanasõnad:<br>
▲Kured viivad ühe sööma-aja kaasa.<br>
▲Sool ja sabata silk on vaeselapse võileib.<br>
▲Parem suutäis soolast kui maotäis magedat.<br>
▲Saksa sial ikka suuremad kartulad.
==Kihelkonna alad tänapäeval==
|