Erinevus lehekülje "Friedrich Wilhelm Bessel" redaktsioonide vahel

P
Valikulised grammatikaparandused.
P (Valikulised grammatikaparandused.)
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Friedrich_Wilhelm_Bessel_%281839_painting%29.jpg|pisi|Friedrich Wilhelm Bessel, maali autor [[Christian Albrecht Jensen]]]]
'''Friedrich Wilhelm Bessel''' ([[22. juuli]] [[1784]] [[Minden]]/[[Vestfaal]] – [[17. märts]] [[1846]] [[Königsberg]]/[[Ida-Preisimaa]]) oli saksa [[astronoom]], [[matemaatik]], [[füüsik]] ja [[geodeet]]. Ta oli esimene astronoom, kes määras [[parallaks]]meetodiga vahemaa [[Päike]]se ningja teise tähe vahel.
 
==Elulugu==
Friedrich Wilhelm Bessel sündis 22. juulil 1784 Carl Friedrich Besseli ningja Friederike Ernestine perekonda. Ta oli üks üheksast lapsest – peres kasvas kolm poega ja kuus tütart. Koolihariduse omandas ta [[Minden]]is; 14-aastaselt läks [[Bremen]]isse, et töötada Andreas Kuhlenkampi ekspordifirmas. Leping firmaga oli seitse aastat ning selle aja jooksul haris ta end geograafiageograafias, matemaatikamatemaatikas ning astronoomiaja valdkondadesastronoomias.
 
Abiellus Johanna Hageniga aastal 1812. Perekonnas kasvas poeg Wilhelm (1814–1840) ning tütred Marie (1816–1902), Elisabeth (1820–1913) ja Johanna (1826–1856). Poeg suri noorelt ningja Bessel elas seda väga raskelt üle. Oma viimasteviimastel eluaastatel külastas Bessel koos Elisabethiga Inglismaad ningja Prantsusmaad, osales erinevatel teaduskonverentsidel ningja külastas teadusasutusi. Ta suri 62-aastaselt tol ajal tundmatusse ningja müstilissemüstiliseks haigusessepeetud haigusse, praeguseksmille kohta praegu oletatakse, et sellekssee võis oliolla soolestikuvähk.
 
==Karjäär==
Friedrich Wilhelm Bessel kasutas [[Thomas Harriot|Harriot]]i 1607. aastal tehtud vaatlusi ningja 1804. aastal võttis ta ühendust [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers|Wilhelm Olbers]]iga, informeerimaks teda oma uuringust [[Komeet|komeedi]] [[Edmond Halley|Halley]] teemal. Olbers soovitas tal tööd veel edasi arendada. ning lõpuksLõpuks see ka avaldati. 1806. aastal võttis Bessel Olbersi soovitusel vastu koha [[Lilienthali Observatoorium]]is. Ta vaatles komeete ningja planeete, kuid eelkõige keskendus [[Saturn]]ile ningja selle kuudele.. ningTema tähelepanu pälvisid ka värskelt avastatud asteroidideleasteroidid [[4 Vesta|Vesta]], [[3 Juno|Juno]] ja [[Ceres (kääbusplaneet)|Ceres]]. Lisaks tegi ta kordusuuringuid [[James Bradley|Bradley]] pooltvarasemate varasemaltastronoomiavaatluste läbiviidudtulemuste astronoomilistelekontrollimiseks vaatlustelekordusuuringuid.
 
1810. aastal sai Besselist [[Köningsbergi Observatoorium]]i direktor ningja [[Königsbergi ülikool]]i professor. Nendel ametikohtadel olitöötas Bessel oma elu lõpuni.
 
==Panus astronoomiasse==
Besseli teaduslikke töid on ühtekokku 399. Kuigi ta kirjutas palju üldiselt astronoomiast, oli tema põhiliseks huviks täpsusmõõtmine. Karjääri algusaastatel Lilienthalis tegeles ta komeetide, planeetide, asteroidide vaatlusega, lisaks üldiste atmosfääriliste efektide uurimisega.
 
Bessel oma uurimustulemuste käigus suutis oletada planeetide [[Jupiter]] ningja [[Saturn|Saturni]] massid ning. 1837. aastal toetas ta hüpoteesi, et leidub ka [[Uraan (planeet)|Uraanist]] on kaugemaid planeete. Planeet, mille hüpoteetilist olemasolu Bessel uuris, avastati pärast Besseli surma ningja seesellele saipandi nimeks [[Neptuun]].
 
Bessel oli esimene, kes mõõtistegi mõõtmisi ja avaldas töid parallaksi teemal. Ta mõõtis vahemaa täheni [[61 Cygni]]. Just seeSee täht osutus valituks kunaseepärast, et sellel oli suurim teadaolev liikumine. Bessel kahtles enda mõõtetulemustes ningja kordas mõõtmisi [[Heinrich Schlüter]]iga. SamaaegseltSamal avaldasidajal avaldas [[Thomas Henderson]] parallaksi [[Alpha Centauri]] kohta 1839, 1840 esitles aga [[Wilhelm Struve]] oma parallaksi [[Vega]] kohta.
 
==Panus psühholoogiasse==
Besseli üheks suurimaks panuseks on tema uuringud vaatlejate vahelistevaatlejatevaheliste erinevuste kohta. Kahe vaatleja, näiteks A ja B, tulemuste vahet A-B hakati kutsuma “personaalseks võrrandiks”. Sellest tulenevalt, kui on teada vaatlejate kohta võrrandid A-B ja B-C, on võimalik arvutada, milline tulemus oleks võrrandil A-C. Bessel pidas kõige silmapaistvamaks ja täpsemaks uurijaks [[Wilhelm Struve|Wilhelm Struvet]] ning tegi oma esimese võrdluskatse just temaga. Besseli avastuseks oli, et igal inimesel on oma "ajakonstant", ningmille all ta mõtles seda, et kuna inimesed on erinevad, sellest lähtuvalt erinevad ka iga indiviidi tehtud mõõtmistulemused. VõttesKui arvesseaga indiviidide erinevust arvesse võtta, muutuvad aga erinevate isikute poolt tehtudkogutud vaatlusandmed omavahel hästi omavahel võrreldavateks. [[Max Friedrich|Max Friedrichi]], kes oli [[Wilhelm Maximilian Wundt|Wilhelm Maximilian Wundti]] õpilane, esimene katse maailma esimeses psühholoogialaboratooriumispsühholoogialaboris oligi metronoomi abil tehtud silma-kõrva -katse. Psühholoogias nimetatakse seda komplikatsiooni eksperimendikskomplikatsioonieksperimendiks.
 
==Tunnustus==
125 926

muudatust