Taimed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
56. rida:
Taimed pärinevad [[rohevetikad|rohevetikatest]], mis on ülejäänud vormidega [[parafüleetiline rühm]] ning mida arvatakse kord taimede, kord [[protistid]]e hulka. [[Rohevetikad|rohevetikatel]] on kahe[[Rakumembraan|membraanilise]] kattega [[kloroplast]]id, mis sisaldavad [[klorofüll]]i a ja b. Nad võivad olla [[flagellaadid]], koloonialised või isegi algeliselt hulkraksed. Paljud on primaarselt [[haploidsus|haploidsed]], kuid teistel on vahelduvad põlvkonniti haploidsed ja [[diploidnesus|diploidsed]] vormid, mida nimetatakse [[gametofüüt|gametofüüdiks]] ja [[sporofüüt|sporofüüdiks]].
Millalgi [[paleosoikum]]is hakkasid taimed veekeskkonnast maa peale tulema. Nendel uutel vormidel muutusid [[gametofüüt]] ja [[sporofüüt]] vormilt ja funktsioonilt väga erinevaks: [[sporofüüt]] jäi väikeseks ning kogu oma lühikese elu jooksul vanemast sõltuvaks.
[[Silur]]is ilmusid uued [[embrüofüüdid]], mis olid nendest piirangutest vabad, ja vallutasid [[Devon]]is kogu maismaa. Neile rühmadele on tüüpiline veekaotuse eest kaitsev [[Kutiikula (botaanika)|kutiikula]] ning [[juhtkude]], mis transpordib [[vesi|vett]] kõikjale organismi. Selliseid taimi nimetatakse [[soontaimed]]eks. Paljudel neist toimib [[sporofüüt]] omaette isendina, [[gametofüüt]] aga jääb väga väikeseks.
| |||