Võndlased: erinevus redaktsioonide vahel

Kroonika kirjelduse kohaselt olid võndalsed sel ajal "alandlikud ja vaesed", kuid see kirikukirjanduse käibefraas ei pruugi olla mõeldud sõna-sõnalises tähenduses.<ref>HLK, X, kommentaar 33, lk 69</ref> 1208. aasta paavst Innocentius III bullas on mainitud, et koos kõigi [[liivlased|liivlaste]] ja [[idumealased|idumealaste]] ning poolte latgalitega on [[Liivimaa]]l juba ristitud ka võndlased.<ref name=Zem77>Zemītis, lk 77</ref> Ilmaliku võimu võttis Võnnus hiljemalt 1207. aasta sügisest vastavalt kokkuleppele Riia piiskopiga enda kätte [[Mõõgavendade ordu]] eesotsas [[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertoldiga]], kes asusid algselt elama koos võndlastega [[Võnnu muinaslinnus]]esse tänapäeva Riekstukalnsi mäele Cēsise lossipargis.<ref name=Indri>Indriķa hronika, XII, kommentaar 18</ref><ref name=HLKXII>HLK, XII, kommentaar 9, lk 89</ref> 1210. ja 1218. aasta vahel ehitati [[Võnnu ordulinnus]], kuhu orduvennad ümber asusid.<ref>HLK, XII, kommentaar 9,name=HLKXII lk 89</ref> Kroonika järgi osalesid võndlased 1209/1210 talvel Bertoldi eestvõttel toimunud rüüsteretkel Ugandisse<ref>HLK, XIII (5), lk 101</ref>, kaitsesid edukalt koos orduvendadega Võnnu muinaslinnust piiravate eestlaste väe vastu 1210. aastal<ref>HLK, XIV (8), lk 109</ref> ja [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi]] vürsti [[Vsevolod Mstislavitš]]i väe vastu 1218. aastal<ref>HLK, XXII (4–5), lk 189</ref>. 1221. aastal mainitakse neid Novgorodi ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] vägede sõjakäigu ajal Liivimaale<ref>HLK, XXV (3), lk 225</ref> ning viimast korda 1225. aasta seoses paavsti legaadi [[Modena Wilhelm]]i külaskäiguga<ref>HLK, XXIX (3), lk 259</ref>.