Evolutsioonipsühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
23. rida:
Tänapäeva evolutsiooniline psühholoogia lähtub sageli tähelepanekust, et paljud inimeste käitumisviisid on sellised, et nad ei taga üldse inimeste edukat paljunemist ja ellujäämist, vaid töötavad sellele mõnikord koguni vastu. Nii näiteks on [[spermapank]]a panustamine kulusid säästev võimalus oma paljunemisedukust suurendada. Ometi ei näita enamiku [[mees]]te käitumine, et neil oleks märkimisväärne [[vajadus]] spermapanka oanustada. Samuti oleks tänapäeva olusid arvestades näiteks autodekartus palju mõttekam kui madudekartus, vastikus alkoholi vastu oleks mõttekam kui vastikus sülje vastu. Ometi kardab enamik inimesi pigem madusid ja tunneb vastikust pigem sülje vastu. Sellistest tähelepanekutest võib jääda mulje, et inimeste vajadused ja tunded ei piirdu vahetult ellujäämist puudutavate huvidega.
Evolutsioonipsühholoogid seletavad sääraseid tähelepanekuid kohastumuse keskkonna (''environment of evolutionary adaptedness'', [[EEA]]) teooriaga. Nad osutavad sellele, et inimesed on kujunenud põhiliselt [[Pleistotseen]]is (1,8 miljonit kuni 10 000 aastat tagasi). Pleistotseeni ajal elati suhteliselt väikestes [[kütid-korilased|küttide-korilaste]] ühiskondades. Esimesed [[Agraarühiskond|agraarühiskonnad]] tekkisid alles umbes 10 000 aastat tagasi, modernsed industriaalühiskonnad alles mõnesaja aasta eest. Evolutsioonipsühholoogid väidavad, et pilk inimkonna ajaloole näitab selgelt, et inimese vaim ei ole kohastunud modernse, vaid [[kiviaeg]]se keskkonnaga. Cosmides ja Tooby ütlevad: "Meie modernsetes koljudes elab kiviaegne vaim.<ref>''Our modern skulls house a Stone Age mind.'' [[Leda Cosmides]], [[John Tooby]]. The Modular Nature of Human Intelligence. – Scheibel, Schopf. ''The Origin and Evolution of Intelligence'', Jones and Bartlett, Sudbury, [[1997]], ISBN 0-7637-0365-6, lk 85.</ref>.
== Ajalugu ==
| |||